Võrumaa Teataja küsimustele vastab Meegomäel asuva kaitseväe lahingukooli ülem kapten Veljo Raide.Jätkub suurõppus „Kevadtorm 2005”. Kui palju teie kooli kaadrikaitseväelasi ja õpilasi selles osaleb?
37 vanemallohvitseride baaskursuse õpilast on vahekohtunikud, kes hindavad nn omade ja vastaste olukorda.
Kaadrikaitseväelasi on koos minuga metsas 15. Moodustame 11. jalaväepataljoni staabi, mis alguses paiknes Nursi baasis. Teisipäeval (intervjuu toimus esmaspäeval — toim) kolime Antsla taha metsa. Meie ülesanne on vastast kinni hoida.
Kooli kaadrikaitseväelased harjutavad ja kinnistavad õppustel staabitöö protseduure, õpilastele on see praktikakohaks, kus nad saavad õpitud teadmisi kinnistada.
Millal vanemallohvitseride baaskursus lõpeb ja mida kursandid edasi teevad?
Kui varem lõpetasid kursandid kooli enne jaanipäeva, siis tänavu alles augusti viimasel nädalal, sest 2004/ 2005. õppeaastast pikenes kursus kümne nädala võrra. Praktikaaeg on tänavu varasema nelja asemel kaheksa nädalat, kaks nädalat on õpilased „Kevadtormil”, lisaks kuuajaline puhkus.
Vanemallohvitseri baaskursuse lõpetajad saavad nooremveebli auastme ja lähevad tagasi sinna, kust nad meile õppima tulid.
Kas aastase kursuse vastuvõtukord on sama või on seda muudetud?
On küll. Tänavu võtame vastu varasemast rohkem õpilasi — koguni 120 — ja teeme seda kahel korral senise ühe asemel. Esimesed katsed toimuvad 20.—22. juunini ja teised 3.—5. augustini. Ajateenijad arvatakse väeüksustest reservi juuni esimesel poolel. Kes soovib kaadriallohvitserina jätkata, sellel on puhkuse järel hea võimalus lahingukooli vastuvõtukatsetele tulla.
Kolmas uuendus on see, et esmakordselt võtame vastu ka neid, kes soovivad meile otse tsiviilelust tulla. Loomulikult peavad nad vastama sisseastumisnõudmistele: olema keskharidusega Eesti kodanikud, kohtulikult karistamata, sobima tegevteenistusse ja neil peab olema läbitud nooremallohvitseri baaskursus.
Kas aastase kursuse lõpetajad omandavad ka mõne tsiviileriala?
Praegu Balti kaitsekolledĻis õppival kooli eelmisel ülemal kapten Tarmo Laanistel on valminud uurimistöö, kus ta käsitleb lisaerialade õppimist allohvitseri karjääri jooksul. Põhikursuse lõpetamise järel võivad allohvitserid teenistuse ajal omandada kaitseväele kasulikke tsiviilerialasid, nagu infotehnoloogia, geodeesia jm.
Lahingukoolis toimub veel neli lühemaajalist kursust. Milline neist on kõige olulisem?
Kuuenädalane reservohvitseride baaskursus maaväeüksuste ajateenijatele. Sellele kursusele tulevad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad maaväeüksustest. Õpetame neid reservi tarvis. Kursuste lõpetajad suudavad rühma juhtida. Neile omistatakse ajateenistuse lõpul lipniku auaste. 1997. aastast praeguseni on selle kursuse lõpetanud 1107 meest-naist.
Kui palju inimesi on alates kooli taasasutamisest 1992. aasta detsembris kuni praeguseni siin kursuse läbinud?
Kokku 4512 erineva eluala esindajat. Võrust on vabatahtlike reservohvitseride kursuse eri ajal läbinud politseijaoskonna töötajad Kalev Ilves, Ain Teppo ja Anti Paap.
Milliste koolidega lahingukool koostööd teeb?
Meil on kolm koostööpartnerit. Vanemallohvitseride baaskursuse õppekavas on mõned tsiviilained, nagu arvutiõpe, algteadmised pedagoogikast ja psühholoogiast, mida annavad Võrumaa kutsehariduskeskuse õpetajad.
Soome reservohvitseride kooli inimesed on tutvunud meie väljaõppe ja arenguga ning vastupidi. Soomlastelt oleme saanud mitmesugust materjali, nagu õppetundide metoodikat jm.
Kaitseväe ühendatud õppeasutustega vahetame pidevalt logistika, kaugtule, taktika jt erialade õppejõude. Lahingukooli ohvitserid aitavad neil suuremaid taktikakursusi korraldada.
Kas lahingukool suhtleb ka maakonna üldhariduskoolidega?
Loomulikult. Oleme juba kolm aastat andnud riigikaitsetunde Vastseliina gümnaasiumi, aga ka Põlva gümnaasiumi vanemate klasside õpilastele, ja see tegevus laieneb. Tegime maakonna gümnaasiumidele ja keskkoolidele ettepaneku, et nad võtaksid õppekavva ka riigikaitse. Kreutzwaldi gümnaasium käivitab valikainete baasil sõjalise kallakuga klassi septembris. Teiste koolidega läbirääkimised jätkuvad. Koostöö jätkub ka Vastseliina gümnaasiumiga.
Oleme põhikoolide õpilastele lahingukoolis ekskursioone korraldanud ja võimaluste piires ka õpilaste laagreid toetanud.
Kui tihedalt lävib lahingukool teiste Võrus paiknevate jõustruktuuridega?
Kuperjanovi pataljoniga vahetame õpetajaid, korraldame koos õppusi ning vajaduse korral vahetame ka varustust. Toetame kaitseliitlasi varustusega, nemad meid instruktoritega. Politseijaoskonda toetame siis, kui nad meie abi vajavad, näiteks metsa kadunud inimese otsingul.
Koostöös Lõuna politseiprefektuuriga korraldame augusti alguses kümnepäevase laagri 250 lapsele. Laagris oleku ajal saavad nad aimu sõjalisest korrast ja väljaõppest.
Millal kooli territooriumil ehitustegevus algab?
Meil on küll 120kohalise kasarmu projekt valmis, kuid ehitamine on edasi lükatud. Kuni pole selge Nursipalu polügooni küsimus, pole arukas territooriumile uusi hooneid juurde ehitada.
Lahingukool on kaitseministeeriumi haldusalas, kuid te ei saa läbi haridusministeeriumita. Miks?
Oleme sõjaväeline kutseõppeasutus. Allohvitser on kutse, nagu seda on teisedki kutsed. Meie õppekavad tulenevad kutseharidusseadusest. Haridusministeerium kontrollib õppekavade seadustele vastavust.
Võrulased küsivad ikka aeg-ajalt, miks kooli embleem on oranĻi taustaga ja mida tähendavad seal olevad põlev tõrvik, mõõk, tammelehed, sõnapaar „Discendo Vincemus” ja aastaarv 1920.
OranĻ värv sümboliseerib hiilgust ja õnne, tuli vaimset jõudu ja puhtust, tõrvik turvalisust ja kindlusetunnet, püha puu tamm on sangarlikkuse sümbol, mõõk sümboliseerib võimu ja jõudu ning kaitseb võitluses tõe ja õiguse eest.
1920. on kooli asutamisaasta ning ladinakeelne sõnapaar on kooli moto, mis tõlkes tähendab „Õppimisega me võidame”.
