Nendele küsimustele on mul olnud raske vastata. Kõigile skeptikutele tahan küll öelda, et tegemist ei ole järjekordse märgikampaania või spungi otsimisega. Oma eripära otsides ei maksa jalgratast leiutama hakata. Arvestama peab mineviku, oleviku ja tulevikuga.

Võrumaal elab praegu alla 40 000 elaniku. Ametlik töötus kõigub kuue-seitsme protsendi vahel. Ligi pool maakonna territooriumist on kaetud metsaga. Peamised valdkonnad, kus inimesed tööd ja leiba teenivad, on põllumajandus ja metsatööstus (47 %); järgnevad teenindus ja turism (38 %).

Kui tahame, et siia kanti tuleks rohkem inimesi elama, töötama ning lihtsalt külla, siis peame mõtlema, mis on see praegu veel kirjeldamatu asi, mis inimesi Võrumaale tõmbaks. Nagu üks mu hea tuttav ütles: Võrumaa peab olema Kagu-Eesti regiooni jaoks sama ligitõmbav kui Tallinn ülejäänud Eesti jaoks.

Paljud olulised asjad saavad alguse haridusest, infrastruktuurist, ettevõtlusest, koostööst ja piirkonna identiteedist. Oma märgi otsimisel peame lähtuma just nendest märksõnadest.

Konkurentsivõimeline haridus

Tänu Võrumaa kutsehariduskeskusele areneb maakonnas eelkutseõpe üldhariduskoolides. Toetan seda arengut igati ning leian, et Võrumaa koolid peavad selles vallas kutsehariduskeskusega veel aktiivsemalt koostööd tegema. See toimib juba Parksepa keskkooliga. Eelkutseõpe on seal koolis igati edukas ja hinnatud. Mõni aeg tagasi sõlmis ka naabermaakonna Põlva keskkool Võrumaa kutsehariduskeskusega koostöölepingu. Viimane aeg on Võru linna koolidel astuda konkreetsemaid samme, et alustada koostööd kutsehariduskeskusega.

Eelkutseõpe hilisema kutseõppe kaudu aitab noortel maakonnas paremini tööd leida. Samuti püsib siis lootus, et noored ei lahku maakonnast. Kui Võrumaa ühisosast rääkida, siis on just hea haridus üks selle komponente.

Korralikud teed ja internet

Peatudes maakonna infrastruktuuril on ilmselge, et maakond ei saa normaalselt toimida, kui siin puuduvad korralikud teed ning nii vajalik internetiühendus.
Teede parandamise nimel ei ole ma nõus sõitma rallit, tegelema kõlavate protestiaktsioonide ning näidisringsõitudega. Küll aga olen koos Põlva ja Valga maavanemaga pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare poole ning loodan, et siia kanti suunatakse rohkem raha, et parandada meie kodukoha üpris nadis seisukorras olevaid teid.

Kagu-Eesti teedevõrk on üks tihedamaid Eestis, kuid siinsete teede tehniline seisund ei vasta tänapäeva autoliikluse nõuetele ja kattega teede osatähtsus (Põlva maakonnas 35,8%, Valga maakonnas 37,3%, Võru maakonnas 39,8%) on Eesti keskmisest (52,8%) tunduvalt väiksem.

Maakonna infrastruktuurist veel: kas kujutate ette olukorda, kui igapäevaseks asjaajamiseks tuleb kasutada telegrammi? Kahjuks on praegu Võrumaal veel piirkondi, kus internetiühenduse võimalus puudub ning ainus viis maailmaga suhelda on kiripost. Niikaua kui Võrumaal on piirkondi, kus puudub normaalne internetiühendus, ei saa rääkida noorte ning ettevõtlike inimeste tagasitulekust kodukohta. Võrumaa märgiks ei saa olla ehe ja omanäoline talukultuur, kus ei kasutata elektrit, rääkimata arvutist. Potentsiaalne investor ja turist otsivad esmalt arvutist infot ennast huvitava tööstusala või turismitalu kohta ning suhtlevad edasi e-posti teel.

Hea haridus ja toimiv ning nüüdisaegne infrastruktuur tagavad maakonna hea käekäigu ning ettevõtete ja töökohtade arvu kasvu. Töökohtade loomise juures ei ole vähetähtis maavalitsuse roll. Oskusteave, kontaktid välisriikidega, algatatud projektid, (sh käimasolev Kagu-Eesti puiduklastri arendusprogramm), kohtumised ettevõtjatega, tööstusparkide arendamisele kaasaaitamine on mõned valdkonnad, kus maavalitsuse ametnikud aitavad kaasa töökohtade loomisele ning tööjõupuuduse leevendamisele.

Tule Võrumaale!

Eestis ringi liikudes on näha, et paljud piirkonnad püüavad elanike, investeeringute, väliskülaliste ja turistide kohaletoomiseks piirkonda kompleksselt arendada. Näiteks Ida-Virumaa puhul räägitakse alati korralikust infrastruktuurist ning heast arengupotentsiaalist. Arvan, et Võrumaa peab samamoodi selgeks tegema, milline on tema nägu. Meie loodus, kultuuripärand ja ajalugu aitavad siin lahendusi leida. Ühisosa otsimine on sageli kõige raskem, kuid kui me tahame, et maakonna elanike arv kasvaks, töökohti juurde tekiks  ning Võrumaad külastaks rohkem turiste, on meil endil tarvis teada, kes me oleme ja kuhu läheme.

Senine koostöö avaliku sektori ja erasektori vahel on olnud hea. Näiteks käesoleval aastal on tegevust alustanud Võrumaa maaelu ümarlaud, mis seob eri organisatsioone, ettevõtjaid ja Võrumaalt pärit poliitikuid, kes soovivad maaelu arengu heaks midagi ära teha.

Öeldakse, et Võru veri ei värise. Võrumaa identiteet on peidus Võrumaa inimestes. Ka nendes, kes on siit lahkunud, kuid praegugi on valmis oma kodumaakonna arengule kaasa aitama. Hea koostöö ja iseenda väärtuste rakendamine nii kultuuri kui ka majanduselu edendamisel, ongi Võrumaa arengu aluseks.

Esimene samm ühise arusaama saavutamisel on leppida kokku nendes väärtustes, mida me Võrumaa arengu juures saaksime kasutada ja mis on kõigi meie roll selle elluviimisel.

Ühisosa otsides tuleks meil veel võtta appi märksõnad, mis peaksid meie maakonda kõige paremini iseloomustada.

Lõpetuseks tahangi kõiki inimesi ärgitada kaasa mõtlema teemal, mis on need valdkonnad, märksõnad, mille abil saame tutvustada Võrumaad, et üha rohkem inimesi tuleks siia elama, töökohti looma, õppima ja puhkama. Neid mõtteid, arvamusi, loodan käsitleda maakonna arengu- ja visioonikonverentsil, mis toimub õige pea, kuid mitte enne sügisesi kohalikke valimisi.