Võru valla arendusnõuniku Raul Tohvi sõnul kavandab vald Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud rohkem kui 3,4 miljoni krooni suuruse toetuse abil Väimela tööstusala infrastruktuuri uuendada. Lähiajal asutakse välja vahetama vee- ja kanalisatsioonitorusid, sidekaablit ning ehitatakse uus pumbajaam.

Kokku kulub tööstusala arendamiseks 3,8 miljonit krooni. „Vee- ja kanalisatsioonitorusid on üle kahe kilomeetri, sidekaablit ligi 800 meetrit,” andis arendusnõunik aimu ees ootavate tööde mahust.

Tähtaega, millal töid alustatakse, Tohv välja ei käinud. „Lepingu sõlmisime veebruaris. Projekti teostamiseks on aega 13 kuud, seega peaks kavandatud tööd valmis olema tuleva aasta märtsiks,” ütles ta. Vald loodab tööde tegija leidmiseks hanke välja kuulutada tänavu juulis.

Tööstusala luuakse kutsehariduskeskuse praegustele katsepõldudele, kokku laiuks tööstusala kaheksal hektaril. „Kuna Võrumaa kutsehariduskeskus viib lähiajal oma katsepõllud mujale, taotleme riigilt luba, et maa munitsipaalomandisse saada,” ütles Tohv. 

Arendusnõunik rõhutas, et toetuse abil uuendatakse olemasolevat infrastruktuuri praegu tööstusalal tegutsevate ettevõtete ning kutsehariduskeskuseni.

„Kutsehariduskeskus asub ehitama uut praktikahoonet, samuti uurib, millised võimalused on tööstusinkubaatorite loomiseks. Neil on tegevusi planeerides hea loodava tööstusalaga arvestada,” ütles Tohv.

Vald soovib tööstusala rajades esialgu olemasolevate ettevõtete olukorda parandada. „Loodetavasti õnnestub meil edaspidigi tööstusala arendamiseks toetust saada, pelgalt oma rahaga pole vald suuteline tööstusala rajama,” lisas Tohv. 

Tema sõnul tegutsevad praegu tööstusalal AS Rauameister ning A.M.F Hulgi.

Võrumaa teine suurem tootmisala asub Vastseliina vallas. Vastseliina abivallavanema Martin Kikase sõnul otsib vald praegu võimalusi, mil moel tööstusala arendada.

„Oleme vallas asuvate ettevõtete juhtidega praeguseks kaks korda kohtunud, arutanud, millised on suuremad takistused ettevõtluse arenguks ning kuidas neid takistusi ületada,” ütles Kikas.

Peamise probleemina on välja toodud oskustööliste puudus, aga ka Vastseliina asukoht pole väga atraktiivne. „Ettevõtete kesise huvi üks põhjusi on kindlasti ka valla asukoht: oleme n-ö nurgapiirkond,” lausus Kikas.

Need probleemid pole küll olnud takistuseks praegu tööstusalal asuvate ettevõtete loomisel, ent näiteks tööjõupuudus seab laienemisplaanidele piirid.

„Praegu tegutsevad tööstusalal OÜ Talvar, AS Förmann, Timmo puutöökoda ja SEP Holding, mis valmistab puidust mööblidetaile ning tegeleb ka puidu kokkupressimisega,” tutvustas Kikas.

Tema sõnul kavandavad mõnedki tööstusalal asuvad firmad tööjõuprobleemidest hoolimata tegevuse laiendamist. „Laiendamist kavandatakse, ent tööstusalale uut tulijat veel pole,” sõnas Kikas.

Lähiaastate üks eesmärke on tööstusala edasi arendada. „Teema on praegu n-ö soe, me ei tohi toppama jääda. Otsime võimalusi, kuidas tööstusala laiendada,” ütles Kikas.

Praegu paikneb Vastseliina tööstusala ligi 12 hektaril. Vald lahendas Phare programmist, EASilt ning majandusministeeriumilt saadud toetusega tööstusala kanalisatsiooni-, elektri- ja teeprobleemid ning ehitas uue silla, et suured sõidukid ei peaks Võru—Luhamaa maanteele pääsemiseks alevikust läbi sõitma.