President Arnold Rüütel ütles, et tuleviku põhiülesandeks on taastada elu maal, eelkõige külades, sest alevikud arenevad nagunii. Samas nimetas ta kurba fakti, et taasiseseisvunud Eestist on lahkunud välisriikidesse 30 000 noort.

„Oleks hea, kui Kagu-Eestist lahkunud inimesed tuleksid siia tagasi ja lööksid kaasa ettevõtete rajamises,” lausus Rüütel.

Tubli ettevõttena nimetas ta ASi Antsla Inno, kus töötab üle 200 inimese. „Firma tahab tegevust laiendada, kuid ei leia piisavalt töökäsi,” sõnas Rüütel.

Ta tõi näite Harjumaal töötavast Loksa laevaremonditehasest, kuhu alguses plaaniti tegevuse laiendamiseks võõrtööjõudu sisse tuua. „Olukord lahendati nii, et ettevõtte ostis maad, ehitas sinna ühepereelamuid ja kortermaju ning müüs need oma tublidele töötajatele,” ütles Rüütel.

Omavalitsustel oleks vaja maa ostueesõigust

Kuid omavalitsustel on keeruline maad osta. Rõuge vallavanema Kalvi Kõva sõnul peaks ka Eesti omavalitsustel olema maa ostueesõigus, nagu see on Soome omavalitsustel.

Antsla vallavanem Tiit Tõnts meenutas, kuidas tal kulus kaks pool aastat, et  kalmistu laiendamiseks maad saada. „Tahaksime, et riik usaldaks maa küsimuses rohkem omavalitsusi,” lausus Tõnts.

Urvaste vallavanem Kurmet Müürsepp leidis, et omavalitsused peaksid oma kunagised maad tagasi saama. „Kus elu areng nõuab, seal tuleks ka maa võõrandamist lubada,” lisas ta.

President nentis, et taas oleme sealmaal, kui meil on maad vaja, ja lubas võrumaalaste ettepanekud otsustajatele edastada.

Räägiti ka haridusega seonduvast. Võru linnapea Ivi Eenmaa leidis, et ainult kutseharidusele orienteerumine näitab, et eesmärk on madalale seatud.

Oskustööliste õpe peab laienema

Maavanem Ülo Tulik meenutas, et ettevõtted, mida president Võrumaal külastas, koolitavad omale ise oskustöölisi.

„Selline olukord on ebaloogiline. Peame kutsehariduse andmist hoopis laiendama. Põhihariduse baasil saame oskustöölisi koolitama hakata siis, kui Vana-Antsla kutsekeskkool liitub Võrumaa kutsehariduskeskusega,” ütles Tulik.

President tunnustas Väimelas asuva Võrumaa kutsehariduskeskuse tublit tööd oskustööliste koolitamisel. Rüütel lisas, et Soomes on rakendusliku kõrghariduse osakaal palju suurem kui Eestis.

Kalvi Kõva lisas, et oskustööliste koolitamise kõrval peab mõtlema ka sellele, kuidas tuua tagasi töö juurde sealt kaua eemal olnud inimesed. „Neile on vaja kohusetunne ja julgus tagasi anda,” täpsustas ta.

Mõniste vallavanema Tõnu Lindebergi sõnul puudub paljudel maaelanikel tuleviku suhtes kindlustunne. „Inimesed kardavad äkkreforme, nagu väikese kooli ootamatu sulgemine, mille tulemusel pikeneb pisikeste õppijate koolitee poole võrra,” sõnas ta.

Haanja vallavanem Juri Gotmans tõi välja veel ühe maaelu kitsaskoha: interneti puudumise.

„Kaugete külade lapsed peavad kooli kauemaks jääma, sest kodus puudub internet. Elion ütleb, et kaugetesse kohtadesse interneti rajamine pole neile majanduslikult kasulik,” ütles Gotmans. Tema sõnul on Eesti interneti leviku järgi kaheks jagunenud.