Mõtlemapanev oli haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Jaan Kallase ettekanne oskustööliste teemal. Kantsler Kallas küsis, kas oskustööliste põud saab Eestile saatuslikuks, ja vastas, et kindlasti saab, kui kutsehariduse rahastamisele ei hakata rohkem tähelepanu pöörama.

Kallas väitis, et hariduses ei ole vähe raha. Küsimus on raha kasutamises. Eestis on kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide õppekoha maksumuse suhe 1:1, Soomes 2,4:1, Saksamaal 4:1, Hispaanias 5:1 kutsehariduse kasuks. Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2008 suhe 1,5:1, sest keevitaja koolitamine on kallim kui sekretäri väljaõpe.

Teisalt kammitseb edasiminekut õpilaste vähesus. Esimese klassi õpilaste arv Eestis vähenes aastatel 1995—2004 koguni 46 protsenti ehk langes 22 905 lapselt 12 439 lapsele. Olukord ei ole parem ka Võrumaal: nelja aasta pärast on meil prognoosi järgi ainult 448 üheksanda klassi lõpetajat.

Üheks Võrumaa edu võtmeks peaks olema kutsehariduse andmine. On meil ju erakordselt tublid Vana-Antsla kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.

Toimetuse hinnangul annab julgust tulevikku vaadata kahe kooli vaheline tihe koostöö. Veelgi enam, järgmisel nädalal avatakse kutsehariduskeskuse renoveeritud peamaja ja õpilaskodu. Ettevõtjatel on põhjust Väimela poole vaadata, kutsehariduskeskusega koostööd teha.

Milline on aga maaelu jätkusuutlikkus Euroopa Liidus? Sellest pidi arengukonverentsile rääkima tulema põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Aga ta sõitis hoopis Hiinasse. Teise variandina oli loengu pidajaks pakutud keskkonnaminister Villu Reiljan, tema pidi aga samal ajal valitsuse istungil esinema. Kolmanda vangerduse tulemusena luges ministri ettekande lõpuks ette keskkonnaministri nõunik.