Kui paljudele õpilastele heliseb täna Võrumaal koolikell?

Põhikoolides ja gümnaasiumides alustab õppeaastat üle 6000 õpilase, 342 last astub esimesse klassi. Esimesse klassi minejaid on paraku mullusest 94 võrra vähem. Täna esimesse klassi astuvad lapsed on sündinud 1998. aastal, mil sündide arv oli laulva revolutsiooni aegadega võrreldes oluliselt kahanenud.

Mis kooli astub kõige rohkem lapsi ja kuhu kõige vähem?

Kõige rohkem õpilasi läheb [Võru] linna kahte suuremasse gümnaasiumi ja 1. põhikooli. Neis avatakse kaks esimest klassi. Maakonna teistes koolides avatakse üks esimene klass või isegi liitklass. Üks laps on esimese klassi nimekirjas Pikakannu põhikoolis ja Võru vene gümnaasiumis. Vastseliina valla alla kümne õpilasega Viitka algkoolis ei alusta esimest kooliaastat ükski laps.

Rõuge põhikool sulges Nursi koolimaja. Oli see arukas samm?

Kahe lapsega koolimaja ülalpidamine ei ole mõistlik juba sellepärast, et laps vajab arenguks seltskonda.

Rõuge kooli üle on väga hea meel. Viis aastat tagasi võeti ette väga julge samm ja liideti kolm kooli. Alguses oli neil raske, sest eeskuju polnud kusagilt võtta. Praegu on Rõuges koolitatud õpetajad ja nüüdisaegsed õpitingimused.

Kuidas koolijuhid personali koolitamisse suhtuvad?

Peaaegu kõikide meie koolide juhid on mõistnud, et kogu kollektiivi tuleb koolitada, et kõik kooli töötajad mõistaksid ühtemoodi, kuidas lastesse suhtuda, kuidas teha koostööd vanematega ja missugused pedagoogilised hoiakud ja suundumused on kooli missiooni täitmiseks vajalikud. Koristajad tegelevad samuti lastega ja ka nemad peavad eelöeldut teadma.

Missolastele teeb muret  sealse kooli madalam tase võrreldes teiste koolidega. Kas neil on põhjust muretseda?

On küll. Kui küsime, miks Missos ei ole selliseid õpetajaid, nagu on Rõuges või Tartus, on üks vastustest, et piirkond on kauge. Isegi Võrus elav õpetaja ei suuda iga päev sinna tööle sõita. Koolis on tihti vahetunud eesti keele ja matemaatika õpetajad. Võibolla aitaks, kui Misso vald maksaks õpetajatele suuremat palka.
Sealne kool on meie väikseima õpilaste arvuga keskkool, kuhu aasta tagasi valminud maakonna koolivõrgu arengukava kohaselt jääb alates 2010/ 2011. õppeaastast põhikool.

Maakonnas on 17 lasteaeda. Kuidas hindate nende taset?

Lasteaiad on tõestanud, et on tõelised alusharidusasutused. Paljud seal töötavad õpetajad on omandanud või omandavad kõrgharidust. Mitu lasteaeda on parandanud koostööd koolidega, see tähendab, et on ühtlustatud nõuded, mida lapsed peavad lasteaia lõpul oskama.

Omavalitsused toetavad koolieelse aasta jooksul laste õpetamist: korraldavad transpordi, muretsevad õppevahendid. Kui lapsevanem tegeleb lapsega kodus, on omavalitsus õppevahendid sinna viinud.

Koolijuhtide sõnul tuleb neile aina rohkem ja rohkem erivajadustega lapsi. Nende puhul on oluline varajane märkamine ja sekkumine, millega lasteaedades ka tegeldakse.

Kuldres ja Mõnistes loodi tänavu põhikool-lasteaed, kuid see ei too lastele ja vanematele kaasa sisulisi muutusi. Küll aga sulanduvad lapsed lihtsamini koolikeskkonda.

President Arnold Rüütli kohtumisel Võrumaa omavalitsusjuhtidega ütles Võru linnapea Ivi Eenmaa, et meil ületähtsustatakse  kutseharidust, ja käis välja plaani rajada Võrru e-ülikool. Kuidas kommenteerite?

Tänases Eestis ei ole võimalik kutseharidust üle tähtsustada, sest riigis on viimastel aastatel pandud rõhku akadeemilise kõrghariduse arendamisele. Samal ajal otsivad firmad oskustega töömehi. Kutsehariduse kvaliteeti saab muuta vaid paremaks, mis peabki riikliku kutsehariduspoliitika üks põhimõtetest olema. Põhikooli lõpetajatel on Võrumaal  kutseõppeks väga napid võimalused: Vana-Antslas saab vaid  ehitaja, talu- ja kodumajanduse eriala omandada. Kutsehariduskeskus võtab vastu keskkooli lõpetanuid. Loodame, et aasta pärast on need kaks kooli ühinenud ja siis saame erialasid laiendada.

E-ülikooli mõtet on väga raske kommenteerida, sest idee autorid ei ole esitanud  selle vajalikkuse kohta ühtegi  põhjendust. Ma ei ole näinud ka võimalike ja oodatavate tulemuste analüüsi, kuidas e-ülikool maakonnas haridust arendaks.
 
Kas Võrumaa on Eestis põhi- ja gümnaasiumihariduse kvaliteedi poolest esirinnas või tagareas?

Hariduse kvaliteedist rääkides peatutakse enamasti arvulistel näitajatel: riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemustel. See on vaid üks näitaja, mis paraku ei ole Võrumaal kuigi hea. Juba kolmandat aastat on meie riigieksamite tulemused langenud ja see on ohu märk, millele oleme reageerinud.

Millest alustasite?

Teadvustasime, et maakonna hariduse eri aspektid vajavad arendamist ning algavasse õppeaastasse on planeeritud arutelusid aineõpetuse tulemuslikkuse tõstmiseks. Koolides ja lasteaedades on tehtu analüüsi juba alustatud, tõsi, see on veel erineval tasemel.

Meie koolide juhid ja õppealajuhatajad on ühtne meeskond: nad lävivad ametialaselt ja vahetavad kogemusi. Meie õpetajate tööd ainesektsioonides on tunnustanud kolleegid teistest maakondadest. Rühm õpetajaid on saanud koolitust kolleegide nõustamiseks.

Alanud on koostöö Läti Aluksne rajooni õpetajatega, kellega meil on ühised probleemid, millele on koos lihtsam lahendusi leida.

Koolijuhtide ametlikest visiitidest mullu Peterburi ja tänavu Moskvasse on kasvanud välja spetsialistide koostöö. Juba tänavu saab teoks konkreetne kogemuste vahetus.

Linnas tegeleb haridusvaldkonnaga kolm ametnikku. Kas ka valdades töötavad haridusspetsialistid?

Võru ja Rõuge vallas on tublid haridusspetsialistid. Teiste valdade esindajatega oleme arutanud haridusspetsialisti ametikoha loomist. Kahele väikesele vallale piisab ühest spetsialistist. Neid inimesi on vaja haridustegevuse arendamiseks. Haridus on ju samuti arenev valdkond.

Millele peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama?

Oma lapsi armastama, neist hoolima ja nende käekäiku jälgima. Kui vanemad tajuvad, millises valdkonnas on nende laps andekas või millises vajab rohkem tuge, peaksid nad lasteaia- või kooliõpetajatega avameelselt rääkima sellest, millisena nad soovivad oma last tulevikus näha.