Kutsehariduse tähtsuse üle Eestis enam ei vaielda. Vaieldakse üksnes selle üle, kas kutseõppe rahastamise kasv on piisavalt kiire või peaks see olema varasemate aastatega võrreldes veelgi suurem.

Peaminister on kinnitanud, et järgmise aasta riigieelarves kasvavad kulutused kutseharidusele tänavusega võrreldes veerandi võrra. See on kindlasti märkimisväärne kasv, kuigi kriitikud väidavad, et varem on lubatud rohkemgi.

Raha võiks alati rohkem olla. Aga oluline on ka väikest raha mõistlikult ja tulemuslikult kasutada. Nii ei saa ka kutsehariduse eelarve suurendamine olla eesmärk omaette, eelarve peab suurenema vastavalt vajadusele. Vajadused on aga Eesti kutsekoolides veel aastaid suuremad, kui nende rahuldamiseks eraldatavad kümned miljonid kroonid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kuulub Eesti kutsekoolide eliiti. On kuulda olnud koguni firmajuhtide „nurinat”, et kooli lõpetanud noortel tuleb ettevõtetes läbida ümberõpe, sest koolis on omandatud tööoskused liiga moodsatel masinatel, mida Eesti tööstustes veel laialt ei kasutata.

See on tegelikult hea märk, sest sunnib ka ettevõtjaid oma tööstuse uuendamisele mõtlema. Teisiti ei saa häid töötajaid firmas paigal hoida. Laialt on teada, kui suur nappus on meil kohusetundlikust oskustööjõust.

Kõik õpilased ei mahu eliitkooli. Paljudel ei ole annet, et omandada teadmisi kutsekõrgkoolis. Paraku pakub riik veel vähe võimalusi neile põhikooli lõpetanutele, kes soovivad õppida oskusi, mida läheb vaja näiteks müüriladujal, talusulasel või saekaatri abitöölisel. Vähe on kohti, kus põhikooli lõpetanu saaks lihtsaid teadmisi kapitalistlikust ühiskonnast.

Kuni selliseid võimalusi napib, trügib suur osa põhikooli lõpetanuid ikkagi gümnaasiumisse.