„Võin öelda küll, et huvi on vilets, Võrumaa inimesed on passiivsed. Rahval ei ole raha,” ütles Võrumaa Arenduskeskuse juhataja Lehte-Lea Tobreluts täiskasvanute õpihuvi kommenteerides. Seetõttu on nii mõnigi väljakuulutatud kursus osalejate puudumise tõttu ära jäänud.

Ka firmad annavad tema sõnul väga raske käega raha välja. „Võtame näiteks toiduhügieeni koolituse. See peaks olema toitlustusega tegelevate firmade südameasi, aga töötajad on öelnud, et firmas teatatakse: mine oma raha eest, kui tahad,” tõi ta näite.

Milliseid täienduskursusi arenduskeskus pakub? Arvutikoolitus, ettevõtjate ja raamatupidajate täiendusõpe, astelpajukasvatuse kursus, loetles Tobreluts.  Viimase kohta lisab ta, et see on maarahva hulgas küllaltki populaarne olnud. „Oleme viimasel ajal üldse pööranud rohkem tähelepanu maarahvale. Linnainimestele pakutakse niigi igasuguseid asju, pealegi toetab neid kursusi maavalitsus ja osalejatel on siis lihtsam finantseerida,” lausus ta.

Arenduskeskusel on olemas koolitusluba ja see peaks Tobrelutsu sõnul keskuse väljavaateid edaspidi veidi parandama, sest koolitusloata kursuste korraldajaid ei lasta enam turule.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitustalituse peaspetsialist Merle Vilson ütles, et nii mõnegi koolituse järele võib nõudmine olla, aga inimestel pole raha seda ise kinni maksta. „Üks asi on, et ei ole raha, teine, et täienduskoolitusse veel ei investeerita,” lausus ta ja lisas: „Aga tundub, et ka meil läheb nii nagu mujal maailmas: inimene vahetab elu jooksul neli-viis korda elukutset ning on valmis pidevalt õppima ja ennast täiendama.”

Ka enamik ettevõtteid ei ole veel valmis oma töötajate täiendusõpet kinni maksma, aga selle kõrvale tõi Vilson positiivse näite: Enerel OÜ tellis mullu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel oma 45 töötajale arvutikoolituse, mis lõppes AO-pädevuseksamiga, tänavu aga said kutsehariduskeskuses täiendusõpet firma elektrikud. Pikematel logistika- ja IT-kursustel on osalenud ka AutoVõru ja Võru Transi töötajad, lisas kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitustalituse peaspetsialist Terje Kruusalu.

„Ma arvan, et asi ei jää infopuuduse taha, vaid ettevõtjatel ei ole lihtsalt aega ja kogemust projektide kirjutamisega tegelda,” põhjendas ta, miks enamik firmajuhte ei kasuta võimalust oma töötajate koolituseks projektide kaudu raha taotleda. Ettevõtjad ise on osalenud Phare programmi raames koostööseminaridel.

Terje Kruusalu sõnul on siiski kursusi, mille vastu on elav huvi ja osalejate aktiivne koostöö on aidanud ka õppekava edasi arendada, näiteks turismialase ettevõtluse koolitus. Osavõturohked on olnud ka omavalitsus- ja haridustöötajatele mõeldud koolitused.

Mullu sai kutsehariduskeskuses täiendusõpet üle 450 inimese, neist 150 olid oma maja töötajad. „Tegeleme regulaarselt ka oma personali koolitusega,” selgitas Kruusalu.

Üldjoontes võib keskuse täiskasvanud õppurid tema sõnul viide rühma jagada: ettevõtjad, haridustöötajad, oma maja töötajad, lihtsalt huvilised (näit lilleseade, muusikateraapia) ning töötud ja tööotsijad.

Koostöös Võru-, Põlva-ja Valgamaa tööhõiveametiga töötutele ja tööotsijatele pakutavad koolitused (kohanemiskoolitus, edu tagavate isikuomaduste ja tööotsimisoskuste omandamine) annavad ettevalmistuse igapäevaelus toimetulekuks ja tööturul läbilöömiseks.