Võrumaa tööhõiveameti direktori kohusetäitja Jaan Veeroos ütleb, et esimesele neljale Iirimaal tööd leidnud Võrumaa töötule järgneb peagi üle kahe korra rohkem inimesi. „Nemadki leiavad lihtsa, kuid Eestist tunduvalt kõrgema palgaga töö toiduainetööstuses,” ütleb Veeroos. Varem said need inimesed töötu abiraha.

Iirimaale tööleminekuks on kaks tingimust: inglise keele oskus ja hea tervis. Ingliskeelseks tööintervjuuks sõidab Võrru spetsialist Tallinnast. Tervis peab korras olema, sest tööpäevad on pingelised: tööhõiveameti andmetel hakkavad võrumaalased Iirimaal kalkuneid rappima ja pakendama.

Võrust minnakse tööle ka pealinna. Kuna siin ei ole koolitaja puudumisel võimalik pottseppi välja õpetada, saadab tööhõiveamet tulevased pottsepad Tallinna kursustele. Mõni, kes seal tasuva ja püsiva töö leidis, jäigi sinna.

Kui Eestist saab tuleva aasta mais Euroopa Liidu liige, avavad meie jaoks kohe oma tööturu Rootsi, Iirimaa, Holland, Taani ja Inglismaa. Osa Euroopa Liidu riike kehtestavad uutele liitujatele ülemikuperioodi, mõnel pool ollakse veel kahevahel.

Jaan Veeroos ei välista, et aasta pärast läheb mõnigi tööhõiveameti kaudu koolituse saanu välismaale tööle. „Kui Võrumaa tööandjad ei hakka headele töötajatele head palka maksma ega loo neile korralikke töötingimusi, läheb osa neist mujale,” hoiatab ta.

Tööandjatel oma mured. Aktsiaseltsi Wermo juristi Sirje Rööbingu sõnul ei ole head töötajat lihtne leida. „Märtsis tuli [meile] kuus ja lahkus kümme töötajat,” toob ta näite, kinnitamaks, et lahkujaid on tulijatest enam.

Tööletulija tausta tohib uurida vaid tööotsija nõusolekul. „Korralikul inimesel pole midagi selle vastu, kuid nn rändurid selleks nõusolekut ei anna. Tausta uurija võetakse vastutusele isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest,” sõnab Rööbing. Ta tunnistab, et firma küsib töölepürgija kohta infot tuttavatelt. Tööjõudu saab Wermo ka Võrumaa kutsehariduskeskusest ning tööhõiveameti vahendusel.

Rööbingu sõnul on kõikvõimalikud toetused inimesed töötegemisest võõrutanud.

Ühe Kosel asuva autoremonditöökoja omanike sõnul pole autoremondilukkseppa Võrumaal lihtne leida, sest oskustega mehed lähevad siit Tartusse, kus lukksepp saab tunni eest 350 krooni, Võrus aga vaid 100—150 krooni.

Võru kesklinnas asuva Paula kohvik-poe juhataja Liis Allase sõnul on töölevõtmisel määravaks inimese oskused. Pärast ajalehekuulutuse ilmumist tuli Paulasse kuus inimest, kellest tööle jäid kaks. „Kondiitri tööpäevad on pikad ja pingelised,” lausub juhataja.

Veeroosi sõnul hindavad tööandjad töötahet, kellatundmist, õppimisvõimet ja lojaalsust. Viimase all mõtleb tööandja ka lugupidamist kolleegide, töökoha ja töövahendite vastu.

Väike palk ja üksluine töö. Veeroosi sõnul jäävad inimesed töötuks mitmel põhjusel: ühtedel ei pikendata lepingut, teised koondatakse, kolmandad lahkuvad omal soovil. Sügiseti lisandub töötute perre ligi sada äsjast keskkooli või gümnaasiumi lõpetanut.

„Paljud mehed ei suuda pikka aega monotoonset tööd teha, sest monotoonsus nüristab. Puidupingi taga korraliku palga teenimiseks peab olema vastupidav ning käed peavad osavad olema. Kõik käte kiireid liigutusi ei omandagi,” toob Veeroos ühe põhjuse, miks puidufirmad tihti uut tööjõudu otsivad. Ta lisab, et naised peavad monotoonsel tööl kauem vastu. Õmblusfirmade tsehhides ju mehi aastast aastasse nööpauke tegemas ei kohta.

Teine põhjus on kindlasti madalates palkades, nii on see eelkõige kaubanduses. Üks hiljuti uue töö leidnud endine müüja oletab, et Võrus on palgad madalad eelkõige kahel põhjusel. „Meil on kauplusi liiga palju, poodide omanikud tahavad kõik ellu jääda ja sellepärast maksavad nad müüjatele vähe. Teiseks, linnas napib töökohti, eelkõige erineva iseloomuga kohti ja sellepärast nõustuvad paiksust eelistavad inimesed miinimumpalga eest töötama,” ütleb ta.

Väikeses linnas saadab töötuks jäänuid ka hirm sattuda õelate tuttavate hammaste vahele. Kondiitrite algkursustel õppijaist ei tee oma nime all rääkimisest probleemi vaid Anne-Ly ja Kaire. Üheksa soovivad kursustel osalemist avalikkuse eest saladuses hoida, sest järsku ei saa nad pärast kursuste lõppu tööd. Nad arvavad, et siis on neil veel piinlikum.

Endine müüja Anne-Ly on aga optimist ja usub, et tema leiab kursuste lõpul kindlasti töö. Tsoorust kursustel käiv Kaire on varem kondiitri abina töötanud ja temagi ei karda tööta jäämist.