Selle aja jooksul jätkavad vahetusõpilased siin erialaõpinguid, iga päev on neil ka kaks eesti keele tundi. Kõige olulisemaks peetakse aga laia keelepraktikat eestikeelses keskkonnas: ka õppurite vaba aega püütakse sisustada nii, et nad saaksid eesti keeles suhelda. Muu hulgas tutvustatakse neile eesti kultuuri.

„Minu meelest on kõige tähtsam see, et kas me tahame või ei taha, me peame siin eesti keeles suhtlema,” ütles Narva kutseõppekeskuse õpetaja Irina Koþevnikova.

Oma eesti keelt on Võrumaale täiendama tulnud Narva kooli infotehnoloogia, ärikorralduse ja hotelliteeninduse eriala õpilased. Projekti Võrumaa kutsehariduskeskuse poolne koordineerija Merle Vilson kiitis nende kohanemisvõimet: esimesest päevast peale on nad olnud valmis eesti keeles suhtlema. Ka noored ise tunnistasid, et teise keelekeskkonda sisseelamine on neil hästi laabunud.

Praegu kutsehariduskeskuses keelepraktikal olevad Narva kooli õpetajad ja õpilased on teine vahetus, kes selle projekti raames Võrumaal oma eesti keele oskust täiendab. Esimene õppurite rühm  oli siin möödunud sügisel.

„Iga eesti kooli moraalne kohus on kõigi Eesti elanike toomine eesti keele ja kultuuri juurde,” põhjendas Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus selles ettevõtmises osalemist.

Poolteist aastat kestvat projekti „Eesti keele oskuse arendamine mitte-eesti õppekeelega kutseõppeasutustes” rahastab Euroopa Liit ning selles osaleb viis eesti ja viis mitte-eesti õppekeelega kutsekooli üle Eesti. Eesmärgiks on tõsta kutsekoolide õpetajate ja õpilaste konkurentsivõimet Eesti tööjõuturul ning vähendada eestlaste ja mitte-eestlaste vahelisi barjääre.