„Laseme hoonele teha ekspertiisi ja tellime ka hinnangu, mis ta maksta võiks,” ütles kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.

Tema sõnul ei ole koolil tulekahju järel täielikult amortiseerunud hoonega midagi peale hakata ning suure tõenäosusega taotletakse pärast eksperthinnangu saamist maja lammutamist.

„Sellest saab korralik muruplats, võib-olla ka mälestuskiviga,” ütles Linnus.

Maja müüa on tema sõnul keeruline ning seda on kolm aastat tagasi paar korda ka üritatud. Hoone asub kõrvalasuva ühiselamuga samal krundil, tegemist on sotsiaalmaaga ning maatükk asub muinsuskaitsetsoonis. Sellise vara vastu puudub huvi, olenemata sellest, et hoone asub linna ajaloolise peaväljaku ääres, naabriks linna esimene maja.

Hoone taastamist Linnus võimalikuks ei pea. Ehituseks kuluv raha saab tulla üksnes kooli eelarvest, kuid sealt ei kavatse ta selleks kroonigi ohverdada. „See oleks kuritegu kooli vastu,” ütles ta.

Maja müük oleks tõenäolisem, kui jagada krunt kaheks, et müüki saaks panna ka hoonealuse maa. Krundi jagamiseks vajaliku detailplaneeringu tarvis ei soovi Linnus aga samuti kooli raha kulutada. „Nokk-kinni-saba-lahti-olukord,” tunnistas ta.

Linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees Erki Saarman ütles, et Võru linn oleks krundist huvitatud. „Kui linn saaks selle detailplaneeringu hinnaga kätte, siis igal juhul,” lisas ta.

Juhul kui haridusministeerium on hoone müügist huvitatud, tuleb linnal Saarmani sõnul teema läbi rääkida.

Kuid mitte ainult linn pole hoonealusest maatükist huvitatud. „Enne põlemist olime valmis hoone eest  400 000 maksma ja oleme ka praegu,” kinnitas Volante Kinnisvara juht Andres Uibokand.

Seda eeldusel, et lahendatakse nii maa- kui ka muinsuskaitseküsimus. See tähendab, et hoone peab saama eraldi krundile, sotsiaalmaa tuleks muuta kas äri- või elamumaaks ning muinsuskaitse peaks andma loa varemed lammutada.
400 000 krooni suurune müügihind jätaks Uibokandi sõnul investorile võimaluse ka maaga midagi peale hakata, sest ainuüksi praeguste varemete lammutamine maksab 300 000 — 400 000 krooni.

„See oleks investeering tulevikku,” sõnas Pächter Kinnisvara juht Jaak Pächter. Selle investeeringu peaks tema hinnangul tegema aga linn.  Õnnetu maatükk asub Võru linnale nii olulises kohas, et linnavõim peaks selle tuleviku tarbeks reserveerima.

Nii nagu Uibokand, loetles ka Pächter miinuseid, mis hoone edukale müügile praegustel tingimustel vastu räägivad. Kui aga kitsaskohad lahendada, saab maatükiga ilmselt head äri teha.

„Kõik sõltub sellest, mida seal teha lubatakse. Kui see jääb sotsiaalmaaks, siis pole seal midagi teha,” ütles Pächter. Kui aga maa muudetakse äri- või elamumaaks, peaks tema hinnangul rabamine järgnema.

Kas praegused varemed lammutatakse, oleneb muinsuskaitseameti otsusest. Ameti Võrumaa vaneminspektor Triin Vissel ei tõtta ennustama, kas vana puitmaja lubatakse maha lõhkuda või mitte. „Selleks tuleb teha ekspertiis,” ütles ta. „Arvan, et igal vanal majal on väärtus.”

Visseli sõnul muudab Seminari väljaku hoone olukorra raskeks asjaolu, et tulekahjus hävis ka osa katusest ja kui see kauaks nii jääb, pole kevadel enam midagi taastada.