Näitusesaalis saab näha kraami, mis ligemale sajandi jooksul, tsaariajast alates, on kooliga tihedalt seotud: krihvlist-tahvlist täitesulepeani, arvelauast taskuarvutini. Stendidel ja vitriinides on koolitunnistusi, hinnete- ja terviselehti, tõendeid. On aukirju, teiste hulgas üks varasemaid Peeter I portree ja lahingustseenide piltidega kaunistatud „pohvalnõi list” 1909. aastast. Lasteorganisatsioonide sümboolikas leiab kajastamist ka uuem aeg, mil noorkotkaste ja kodutütarde liikumine on taastatud. Tänaste õpilaste vanematele ja vanavanematele meenutavad vimplid, märgid ja trükised EÕMi ja noorte suvepäevi. Vajalike kooliasjade kõrval on koolilapse kotinurgas ruumi ka ruubiku kuubikule või salmialbumile... Lühidalt: väljapanek on kirev ja teaberohke.

Näitus „Koolimees Johannes Käis” on koostatud Võrumaa muuseumile ja keskraamatukogule ning Arvi Leoskile kuulunud trükistest. Väljapanek väärtustab kooliuuendusega tuntuks saanud Võru Õpetajate Seminari direktori Johannes Käisi (1885—1950) elutööd tema 120. sünniaastapäeva puhul. Võru Õpetajate Seminar tegutses aastatel 1921—1930.

Kooliuuenduslane Johannes Käis

Pärast Vabadussõda tuli noorel riigil üles ehitada oma koolisüsteem, ennekõike rahvuslik algkool kui rahvahariduse ja kodanikukasvatuse alus. Uus kool tuli luua uutel pedagoogilistel ja korralduslikel alustel. Sellesse töösse lülitusid aktiivselt kaks Võrumaa meest — Friedrich Volrad Mikkelsaar ja Johannes Käis.

Haridusministeeriumi ülesandel koostas Johannes Käis 1928. aastal algkooli õppekava, mida rahvasuus hakati Käisi õppekavaks kutsuma. Pedagoogina oli Johannes Käis eriti huvitatud töökooli, iseäranis üldõpetuse ja individuaalse töö põhimõtetest ja rakendamisviisidest, mida ta aktiivselt propageeris. Käisi ideed levisid ka väljaspool kodumaa piire — Soomes ja Lätis. Rahvusvahelisel koolinäitusel 1929. aastal Londonis äratasid Võru seminari õpilastööd tähelepanu.

Viljakas oli Johannes Käisi tegevus kirjamehena, selle kinnituseks on näitusele seatud raamatud, õpikud, bro‰üürid, artiklid. Olgu siinkohal märgitud aastaraamat „Teel töökoolile” I–VI (1924 –1929), tema toimetatud metoodiline sari „Uusi teid algõpetuses” (1931–1936), bülletään „Kooliuuenduslane” (1933–1940). 1946. aastal avaldas Käis sõjaeelsed kirjutused kogumikus „Valitud tööd”. Ta sattus rünnaku alla kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Kuni 1960ndate aastate keskpaigani olid Käisi teosed keelu all.

Näituste avamisele järgnes muuseumis ettekandekoosolek. Johannes Käisi seltsi esimees Arvi Leosk kõneles Johannes Käisist — koolmeistrist ja koolmeistrite koolmeistrist. Kooliajaloo uurija Uuno Ojala käsitles Johannes Käisi koduloolist tegevust, keskendudes õpetajate kursustele 1916. aasta suvel. Nendel kursustel juhatas Johannes Käis loodusõpetuse osa. Tehti rohkesti õppekäike, valmistati õppevahendeid ja kogusid. Johannes Käisi diplomitöö teema Peterburi ülikoolis 1917. aastal oli „Taimeühiskonnad Võru järvedes”.

Liigutav oli kuulda võrulase Ado Kisandi mälestuskildu sellest, kuidas tema ristiisa Johannes Käis nende perele Siberisse raamatuid saatis. „Ta püüdis sellega meid natuke lohutada, meie elu kergendada,” lausus Ado Kisand.