Eesti ühiskonnas on viimasel ajal häälekalt kõlanud üleskutsed, mis kutsuvad meid üles ühiste väärtuste ja eesmärkide eest seisma. Ühelt poolt on see tingitud meie kuulumisest Euroopa Liitu, kuid otsesemalt siiski meie igapäevasest elust. Üleminekuühiskonna mured ning valupunktid on tänaseks suudetud enam-vähem ületada. Aeg on vaadata julgelt tulevikku, samal ajal endale teadvustades, et seda tuleb teha üheskoos.Mul on hea meel tõdeda, et ometi on mõistetud, et üks ei ole lahinguväljal sõdur. Kui ajame pelgalt oma asja, teenides kitsaid grupi- ja kihihuve, ei pruugi me senisel edukal arengukursil jätkata.
Võru maavalitsus on avatud kõigile
Võru maavalitsus on maakonna elu edendamisel väärtustanud koostööd kõikide maakonna organisatsioonide, ettevõtete ja ühendustega. Me ei ole kunagi ära öelnud ühegi inimese heast nõust ja jõust. Koostöö Võrumaa valdade ja linnaga, Võrumaa Omavalitsuste Liidu, Setomaa Valdade Liidu, Võru Instituudi, Võrumaa Arenguagentuuri, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võrumaa maaelu ümarlaua, ettevõtjate ja paljude teistega on aidanud leida lahenduse nii mõnelegi kitsaskohale.
Koostöö nimetatud organisatsioonide ja ühendustega on täitnud enamasti ühte eesmärki. Maavanema ametisse asudes andsin teada, et minu üheks peamiseks ülesandeks on aidata kaasa sellele, et Võru maakond oleks aastal 2010 taas Kagu-Eesti piirkonna edukas ja elujõuline keskus. See tähendab, et siin on konkurentsivõimeline haridus, uusi tulijaid ja töökohti soosiv ettevõtluskeskkond ning maakonna kultuuri- ja vaimuelu on endiselt meie üheks visiitkaardiks.
Selle eesmärgi saavutamiseks on tarvis kokku leppida selles, mis on see ühisosa, mis nõuab meie kõigi panust ning ühes suunas tegutsemist. Sooviga võtta kokku seni tehtu ning määratleda maakonna erinevate tegijate ühisosa, korraldame 2006. aasta märtsis Võrumaa visioonikonverentsi. Konverentsil, kuhu on kutsutud kõik huvigrupid, tutvume erinevate teemade ja probleemide uurimiseks koostatud töörühmade ettekannetega ning määratleme lähiaja tegevuskava.
Juba täna on tänu visioonikonverentsi ideele sündinud rida huvitavaid mõtteid ja ettepanekuid, kuidas ja mismoodi peaksime edasi tegutsema. Selge on ka see, et jalgratast pole mõtet leiutada. Meil tuleb rohkem kasutada ära seda, mis meil juba olemas on.
Maakonna arengu üheks läbivaks ideeks peab olema oma tugevate külgede tugevdamine. Näiteks võib tuua Võrumaa Kutsehariduskeskuse, mille abil peame arendama oma ettevõtluskeskkonda teadmistepõhise majanduse suunas. Eesti riigi üks prioriteete — teadmistepõhine majandus — on paljutõotav, kuid maakonna jaoks avastamata maa.
Võrumaa erinevate organisatsioonide, ettevõtete ja ühenduste omavaheline koostöö aitab luua selgema ettekujutuse, mida me peame tegema, et siin oleks hea elada. Ühistegevus on oluline ka olemasolevate ressursside säästlikku kasutamisst silmas pidades. Omapäi tegutsedes ei pruugi ega oska me näha kõiki ohte ja takistusi, ega ka lahendusi.
Rohkem koostööd
Osalesin hiljuti Seto Kongressil, kus tõin välja, et meie kõige suuremaks ohuks on koosmeele puudumine ning soov end aeg-ajalt vastandumise pärast vastandada.
Tühipaljas trummi löömine, sõjapasuna puhumine ning näpuga näitamine ei aita meil argimuresid lahendada. Teame kõik anekdooti nõukogude põllumajandusest ning selle vaenlastest. Vahetevahel tundub, et tänane elu sarnaneb viidatud loole. Kui tahame olla parimad, peame olema võimelised ühistes eesmärkides kokku leppima.
Järjest rohkem kuuleme sellest, kuidas meie valdades ja linnades toetatakse kohalikku vaimu- ja kultuurielu ning euroraha toel valmivad mitmed olulised suurobjektid. Selles osas ei erine elu omavalitsustes eriti üksteisest. Kõik ehitavad, kuid küsimus on selles, kas on tarvis, et igas omavalitsuses on kallis kultuuripalee või uhke spordimaja, samas kui Võrumaa jalgpallihuvilised noored on sunnitud käima võistlustel naabermaakondades, sest meil puudub endiselt täismõõtmetes jalgpalliväljak. Olgu see üheks näiteks usinast tööst ja võimekusest, aga samas suutmatusest laiemalt, maakonna tasandil kokku leppida.
Võrumaa visioonikonverentsi üheks eesmärgiks ongi arutada läbi ja jõuda ühisele kokkuleppele, kuidas me saame üksteisele toeks olla ning topelttööst hoiduda. Seda kokkulepet toetavad Võru maavalitsuse varasemad tegevused, mis on püüdnud ette näha lähituleviku sündmusi. Olgu selleks käimasolev maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering või maakonna koolivõrgu arengukava, mille koostamisel on olnud kaalukas roll Võrumaa omavalitsustel ja Võrumaa Omavalitsuste Liidul.
Seekordsed kohalike omavalitsuste valimiste tulemused näitasid, et maakonna omavalitsused soovivad jätkata seni tehtut. Loodan, et koostöö Võrumaa omavalitsuste ning Võrumaa Omavalitsuste Liiduga jätkub. Aeg on näidanud, et stabiilne ning tasakaalustatud asjaajamine aitavad elu edasi viia.
Koostöö ja ühise asja ajamine on Võrumaa jaoks täna kõige olulisemad märksõnad. Maakonnana peame lähiajal suutma kokku leppida, kuidas ühiselt meie elu arendada, et sellest tõuseks tulu meile kõigile.