Võrumaa kutsehariduskeskus maksab rahalist toetust noormehele, kes käib koolis võimsa maastikuautoga ja tegeleb väidetavalt metsaäriga.Kutsehariduskeskuses saavad kõik nelja-viielised õpilased õppetoetust. Lisaks makstakse materiaalset toetust neile, kes kannatavad puuduse käes.
Kutsehariduskeskuses ärijuhtimist õppiv Ringo (20) (nimi muudetud — toim) esitas koolile avalduse materiaalse toetuse saamiseks. Nüüd ongi ta üks kahest ärijuhtimist õppivast isikust, kes saavad koolilt 600 krooni materiaalset toetust. Toetussummat saab ta kolm kuud, siis tuleb avaldus uuesti esitada.
Ringo esitas rahajagamiskomisjonile neli põhjust, miks ta peaks toetust saama: tema isa on surnud, ema kasvatab kolme koolis käivat last, tal puudub ühiselamukoht ning kodu ja kooli vahel on pikk vahemaa.
Enne õppima asumist sai noormees Kanepi vallalt sotsiaaltoetust, kuid valla sotsiaalnõuniku Tiia Urmi sõnul ta seda sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt enam ei saa. Urm lisas, et tema teada Ringo perekond puuduse käes ei kannata.
Kooli sõidab džiibiga. Ringo käib oma kodust Kanepi vallas Väimelas koolis küllaltki võimsa maastikuautoga.
Poissi telefoni teel kätte saada polnud kerge. Tema mobiiltelefoni number on salastatud. Kodusel telefonil vastanud väike õde ütles, et vend on saekaatris tööl. Kui Võrumaa Teataja lõpuks Ringoga telefonitsi jutule sai, ütles poiss, et ta ei tööta kuskil ja saekaatris veedab aeg-ajalt lihtsalt aega.
Küsimusele, kas kooli sõidab ta džiibiga, vastas poiss: „See ei ole päris džiip. See ei ole üldse minu auto.”
Kes loovutas talle auto ringi sõitmiseks ja kes maksab bensiini eest, ei pidanud noormees vajalikuks selgitada. Ka ei öelnud poiss, millisest rahast ta elatub, väites üksnes, et „püüab leida tulu aeg-ajalt ka mujalt”.
Kool ei saa midagi teha. Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus ütles, et temal ei ole õigust poisi esitatud pabereid kahtluse alla seada.
Rahajagamiskomisjon eeldab, et rahataotlused on ausalt kirjutatud. „Alati jääb meid vaevama küsimus, kas rahajaotus on kõige õigem,” lausus Linnus. „Raha on vähe. Kui 700 õpilase peale on võimalik jaotada 11 176 krooni kolme kuu kohta, on see alati ebaõiglane.”
Ringo materiaalse toetuse saamise otsuse on teinud seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad õppetoolide juhtivõpetajad, õppedirektor ja kaks õpilasomavalitsuse esindajat.
Tanel Linnuse sõnul seisab kutsehariduskeskuse õppehoone ees iga päev kümneid autosid ja direktor ei suuda kõigilt küsida, millega õpilased kooli tulevad. Linnuse väitel püüab kool anda enda poolt parima, et puuduse all kannatavad õpilased saaksid koolis käia.
Seega on Ringo materiaalse toetuse saamise puhul küsimus eetikas. Kuna nii mõnelgi tegelikult vaesuses elaval õppuril pole esitada mõjuvaid pabereid õppetoetuse saamiseks, saab toetust see, kellel vajalikud paberid on varnast võtta.
„Kindlasti on Eestis palju inimesi, kes vajaksid abi, aga ei küsi seda,” kommenteeris anonüümseks jääda soovinud kutsehariduskeskuse õppejõud. „Kindlasti on aga Eestis inimesi, kes sõidavad abirahale Mercedesega järele.”
