„Tehnoloogiainkubaator on küllaltki ambitsioonikas nimi,” tunnistas maavalitsuse majandusarenguosakonna juhataja Anti Allas. Võru Nokia otsingutega seal siiski tegelema ei hakata, loodava asutuse eesmärk on pakkuda eeskätt nõustamisteenust nii algajaile ettevõtjatele, edasijõudnud väikefirmadele kui ka kohalikele suurettevõtetele.

Ettevõtlusinkubaatori loomise tingib Allase hinnangul elu ise. Riik pakub algajale ettevõtjale oma firma käivitamiseks küll raha, aga tema edasine käekäik ei huvita enam kedagi.

„Kui raha osatakse saada, siis selle mõistlikuks rakendamiseks jääb alustaval ettevõtjal teadmisi puudu,” ütles Allas. Pärast stardiabi ja pangalaenu saamist tuleks ettevõtjat nõustada nii tehnika soetamisel kui ka turgude leidmisel.

„Eesti probleem on selles, et algaja ettevõtja jäetakse üksinda siis, kui teda ei tohiks üksinda jätta,” lausus Allas. Tema hinnangul tuleks algajaid ettevõtjaid paar-kolm aastat jälgida, et nad valesti ei investeeriks ja nii oma hinge kinni ei nööriks.

Inkubaatori üheks sihtrühmaks on Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilased, kes soovivad oma ettevõtte käivitada. „Ideaalis peaksid kutsehariduskeskuse laborid ja ruumid olema inkubaatorile kasutamiseks,” ütles Allas.

Kui ettevõtja ideest hakkab asja saama, võib kolida edasi lähedusse rajatavale tööstusalale, et oma tootmine püsti seada.

Väikefirmade juurdekasv looks paremad tingimused ka kohalikele suurettevõtetele. Viimased soovivad Allase sõnul osa tootmisest allhanke korras väikefirmadele anda, et ise oma põhitegevusele keskenduda. Kahjuks on allhanget tegevaid firmasid vähe.

„Suurte ettevõtete probleem on, et nad valguvad laiali ja ei kontsentreeru enam õigetele asjadele,” ütles Allas.

Kutsehariduskeskuse ja inkubaatori najal loodab Allas Võrumaast Eesti puidu- ja metallitööstuse ning mehhatroonika oskuskeskuse kujundada. Rakenduskõrgkool on siin juba olemas ning nüüd peavad tekkima ka ettevõtted.

Kiiret edu ei maksa Allase sõnul siiski oodata. Tehnoloogiainkubaatori käivitamiseks kulub tema hinnangul kolm kuni viis aastat.