Enamik Võrumaa noortest ei pea kasulikuks siduda end kodumaakonnaga ning kavatsevad siit pärast gümnaasiumi lõpetamist jäädavalt või siis oma aktiivseks eluperioodiks lahkuda. Küsimusele, kuidas tuua noored inimesed Võrumaale tagasi, on vastust otsitud üle kümne aasta, kuid seda pole leitud.Maavalitsuse korraldatud uuringus nimetasid Võrumaa gümnasistid oma lahkumise peamise põhjusena sobiva töökoha puudumist, kuid ka õppimisvõimaluste nappust.
Õigupoolest polegi Võrumaal pärast gümnaasiumi lõpetamist palju võimalusi, kuidas haridusteed jätkata ning elukutse omandada. On Võrumaa kutsehariduskeskus ja Mainori kõrgkooli Võru õppekeskus. Mõlemad pakuvad rakenduslikku kõrgharidust.
Küsimus ei ole selles, et noored lähevad ülikooli. Suurem probleem seisneb selles, et õpingute lõpetamise järel ei leita põhjust Võrumaale tagasi tulla. Siin ei ole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid head töökohta pakkuda. Odavat tööd leidub, kuid see teadupärast ei meelita.
Võrumaa võib küll suurepäraselt sobida elamiseks ja laste kasvatamiseks, aga noori spetsialiste on keeruline meelitada siia tagasi üksnes puhta loodusega. Neile on vaja anda kaalukam põhjus siin töötada ja elada.
Eelmisel nädalal pandi Väimelas alus Võrumaa inkubatsioonikeskusele. Selle eesmärk ei ole leida Võru Nokia, vaid hoida ära alustava ettevõtte kiire pankrotistumine põhjusel, et noorel firmajuhil ei ole lihtsalt kogemusi.
Eesmärk on abistada ettevõtlikku inimest firma sissetöötamisel. Selle tulemuseks peaksid olema needsamad tasuvad töökohad, mida Võrumaa noored kodumaakonnas tikutulega taga ajavad.
Loomulikult ei tee üks keskus lähema paari aasta jooksul mingit imet. Ennustatakse, et esimesi tulemusi võib oodata alles kolme-nelja aasta pärast. Siiski peaks see olema hea märk näiteks Võrumaa kutsehariduskeskuse tudengitele, et oma ideid on võimalik tulevikus rakendada ka Võrumaal, mitte ainult Põhja-Eestis.