„Streiki Võrumaal võib kordaläinuks lugeda,” kinnitas Võrumaa Haridustöötajate Ametiühingu Liidu esinaine Tiina Rõigas. Streigist ja toetusstreigist osavõtjaid oli peaaegu võrdselt, ülekaalus olid need, kes oma väljaastumist streigiks nimetasid.

Koolide kõrval olid aktiivsed ka lasteaiad ja huvikoolid, õpetajatega väljendasid solidaarsust kultuuriasutused. Osa haridusasutusi ei streikinud, kuid saatsid oma toetuskirja. Nendest nimetab Tiina Rõigas Võru Järve kooli ja Kuldre põhikooli (koos lasteaiarühmaga Sipsik), Võrumaa kutsehariduskeskust ja Väimela lasteaeda. Võru lasteaias Punamütsike toetasid lasteaiaõpetajate streiki 172 lapsevanemat allkirjaga.

Kõige rohkem oli streikijaid Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis — 68. Üldse ei väljendanud oma suhtumist — ei streikides ega ka toetuskirjaga — neli kooli. Nende avalikustamist ei pidanud Tiina Rõigas vajalikuks. „Streik oli vabatahtlik, iga kooli ja koolitöötaja sisetunde küsimus,” ütles ta.

Peamine nõue valitsusele oli, et kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal, peab olema võrdne 2004. aastaks prognoositava Eesti keskmise palga — 7362 krooniga.

Nõudmisi, millega õpetajad ja teised haridustöötajad streigipäeval välja tulid, sai üle veerandsaja. Nii nõuti, et riigieelarves oleksid ette nähtud vahendid palga alammäärade kehtestamiseks koolieelsete lasteasutuste õpetajatele. Peeti vajalikuks abinõusid väikeste maakoolide säilitamiseks, õpetajate pensionile mineku ea lühendamiseks ja pensionide suurendamiseks. Ning palju muud, mis õpetaja tööpingeid vähendaks ja tulevikuks kindlust lisaks.