MAJANDUS • Võrumaa tehnoloogiainkubaator on Väimelas aktiivselt tegutsenud pool aastat. Inkubaatoril on juba neli asukasfirmat, kuid oma äriideega võib inkubaatorisse pöörduda igaüks ja igal ajal. Septembris korraldatud esimeses avatud taotluste voorus kvalifitseerus inkubandiks neli ettevõtet. Kolmel neist on äriplaan juba valmis, üks veel kirjutab. Üks ettevõte aga asub juba novembris treppe-uksi ja eritellimusel mööblit tootma.
OÜ-l Sisustuskoda oli võimalus inkubaatori kaudu Väimela vanasse mõisatalli omale ruumid saada. Need on ainsad tootmisruumid, mida inkubaatoril praegu pakkuda on. Nüüd tuleb hoones veel elektrisüsteem lõplikult paika panna ja tuletõrjelt kooskõlastus saada ning võibki tööga alustada. Tööpingid on juba seadistatud, materjalinäidised ootavad tellijaid.
Sisustuskoda kuulub Valter-Johannes Sirgele ja Peeter Pakile. Neist viimasel tuli idee oma firma teha pärast seda, kui ta kodus remonti tehes avastas, et kõik trepid ja uksed on poes väga kallid ning nende valmimise tähtajad liiga pikad. Seetõttu ongi firma toodeteks just väärispuidust või spoonitud uksed ja trepid. Veel tehakse eritellimusel mööblit ja restaureeritakse mööblit. Esialgu seisavad tööpinkide taha noormehed ise ning palkavad appi veel kaks töölist.
Mõlemad noormehed kinnitavad, et inkubandiks olemine on neile kindlasti suureks kasuks tulnud. Nad on lõpetanud just raamatupidamiskoolituse ning järgmisena lähevad arvutiprogrammi AutoCAD ja müügikoolitusele. Samuti on nad saanud kutsehariduskeskuse ekspertidelt palju hädavajalikku nõu, mille eest muidu tuleks palju raha välja käia.
Peale Sisustuskoja on inkubaatori kaitsva tiiva all praegu veel OÜ Ainsam Invest, kes hakkab tootma palkmaju, ja OÜ Yuppy Stainless, kes hakkab tegema roostevabast terasest disainmööblit. Mainer Järvelill aga plaanib alustada toiduainete külmkuivatuse, jahvatuse ja pakendamisega.
Tasuta personaalne nõustamine ja ekspertiis
Tehnoloogiainkubaatori juhataja-projektijuhi Jako Jaago sõnul ongi kõige suurem abi, mida inkubaator alustavatele ettevõtjatele pakub, personaalne nõustamine ja ekspertiis.
„Siia ei tule ettevõtjad, kes ilma meieta ellu ei jääks, vaid need, kellel on head ideed. Meie aitame neil kiiremini areneda ja riske maandada. Alati püüame kohanduda iga ettevõtja vajadustele,” sõnas Jaagu.
Raha ei pakuta, kuid raha EASist taotleda aidatakse küll. Peale selle on võimalik osaleda tasuta erinevatel koolitustel.
Praegu on inkubaatoril potentsiaali ühe-kahe inkubandi juurde võtmiseks ning selleks kuulutatatakse lähiajal välja avatud taotluste uus voor.
Oma ideega võib tehnoloogiainkubaatorisse pöörduda aga igal ajal, äriplaan ei pea valmis olema, selle koostamiseks on võimalik abi saada, kuid kirjutama peab selle igaüks ise. Silmas tuleb pidada, et toetatakse äriideed, mis on seotud millegi tootmisega. Oluline on, et ettevõttel oleks tehnoloogilist arengut.
Eelkõige pöörab inkubaator rõhku just metalli- ja puidutehnoloogiale, sest need on Võrumaal traditsioonilised alad ning neid saab õppida ka siinses kutsehariduskeskuses. Kuid tagasi ei lükata ka muu ala tootmisideid.
Turgu ei solgi
Tehnoloogiainkubaatori on asutanud Võrumaa omavalitsuste liit ja Põlva-, Võru- ning Valgamaa maakondlikud arenduskeskused. Nõu ja jõuga aitavad kaasa Võru maavalitsus ja Võrumaa kutsehariduskeskus. Kõik eespool nimetatud ühtlasi ka finantseerivad inkubaatorit ning tänavu on aastaeelarve 775 000 krooni.
Selleks, et järgmisel aastal eelarvet suurendada, plaanitakse EASilt lisaraha taotleda.
Et tegemist on avaliku sektori loodud asutusega, siis on ka selle eesmärgid regionaalsed. Kuna piirkond on väike, peab inkubaatori tegevust initsieerima just avalik sektor. Edaspidi nähakse olulist koostöövõimalust ka Võrumaa tööstuspargiga.
Kindlasti ei tegele inkubaator turusolkimise ega ebaausa konkurentsi tekitamisega, vaid tahab aidata tootmisturule siseneda ettevõtetel, mille alustamine on raske ja finantsimahukas ning võib seetõttu tegemata jääda.
„Meie eesmärk on, et noor ettevõtja jääks maakonda ja hakkaks edaspidi tööandjaks. Sellisel moel töötust tõrjuda on odavam, kui hiljem töötuid tööturule tagasi tuua. Soovime aidata kaasa maakonna majanduslikule arengule,” lausus Jaagu.
Üks ettevõte saab inkubaatorisse jääda 3+1 aastaks. Inkubaatorite statistika näitab, et aasta-pooleteise jooksul on näha, kas ettevõte jääb ellu või mitte. Seejärel firma kinnistub ja arendab oma toodet.
Ka tehnoloogiainkubaatorilt endalt ei tasu veel aktiivse tegutsemispoolaasta järel suuri saavutusi oodata. Inkubaatorid on väga pika vinnaga projektid ning tulemusi saab hinnata alles aastate pärast.