Indrek Kalda, muusik Mulle väga meeldis ja mu tuttavad leidsid sedasama. Ma olen imestunud, et Võru inimesed said nii toreda asjaga hakkama. Rahvas ise ütles ju oma kohalolekuga kõik: Alice Cooper ei too enam Võru laululavale sellist rahvahulka kokku.
Ainult võimendus oleks pidanud olema suurusjärgu võrra parem. Kui kitarr on laval, siis võiks seda ka kuulda olla. Laulu muidugi ka. Tuhande inimese jaoks oli võimendust ehk küllalt, aga kõik nad ei mahtunud teise ritta istuma. See ei ole nurin, vaid lihtsalt tähelepanek edaspidiseks.
Eks sellise laulupeo tegemine ole üks nööri mööda kõndimine. Meil ei ole ju eriti võrukeelset repertuaari, mille hulgast valida. „Uma pido” tulebki siis segu laululahingust, rahvapeost ja klassikalisest laulupeost. Aga ega see halb ole. Maalähedasemat laulu on ka tore koori esituses kuulata. Kui luuletajate tekstide viisistamiseks läheb, peab muusika muidugi vastavas žanris valima. Siis ei saa nalja teha.
Ilse Jõemägi, pensionär Rõuge valla Nogu külast:
Võrratu pidu oli, ma jään väga rahule. Sellistele pidudele läheks edaspidigi. Lava oli ilusti dekoreeritud. Mulle nii meeldis, kuidas koorid liikusid, ja mul pisarad jooksid, kui „Vana sanna” lauldi. Meestelaul jäi ehk natuke nõrgaks, mehi oleks tahtnud võimsamalt kuulda. Aga lõpuks tõusis rahvas püsti —no seda ei juhtu sageli, et rahvas püsti tõuseb.
Ivari Padar, rahandusminister ja „Uma pido” laulja
Minu elamus on vägev. Ma olin ju selles kohas, kus sai vokaalse emotsiooni — laulukaare all. Koorilaulul on oma sünergia ja võru keelel on jõud. Kaks jõudu teevad kokku hästi suure jõu. Ja hinge läksid mulle rohkem isegi uued laulud: „Varjuliidsi puiõ all”, mille Alo Ritsing oli selle peo jaoks seadnud, Jan Rahmani „Kuionu puu”, „Perräjäänu”. Üks väga raske, aga huvitav laul oli „Sõttaminek”. „Haanja miis” on küll kuulus, aga seda on ju juba kümneid aastaid lauldud.
Kalvi Kõva, Riigikogu liige, „Uma pido” laulja
Vägev oli. See pidu näitas, milline jõud meis ikkagi on, et neid inimesi, kes võru väge kannavad, on palju. Vahel on olnud tunne, et meie omakultuuri asja ajab üks väike rühm inimesi ja see ongi üks nišiasi. See pidu tõi välja, et toetajaid on ikka tunduvalt rohkem.
Aapo Ilves, üks „Uma pido” laulude loojatest:
Hästi meeldis. Pidu oli selline, nagu me ise tegime. Ma olen optimist: „Uma pido” saab minna veel paremaks ja suuremaks. Helitehnilise poole pealt on arenguruumi, see oli kohati rabe. Olen oma lugusid kuulnud igasuguste esitajate suust. Kahjuks mingil hetkel muutub see tunne [oma loodut kuulata] tavaliseks, aga ütleme, et keskmisest ülevam oli seekord küll.
