Kuidas asi oli? Hanke pakkumiste avamise juures viibisid vaid riigihankel osalenud firmade esindajad. Kõik osalenud firmade esindajad kinnitasid kohapeal oma allkirjaga, et neil avamise protseduurile pretensioone ei ole. Avamisprotseduuri käigus said teatavaks osalejad, nende poolt esitatud hinnad ning esitatud dokumentide loetelu. Vaatamata telefoni teel saadud hankemenetluse ülevaatele väidab maavanem oma artiklis siiski, et „hanke võitja on teinud hanke võitmiseks tahtlikult vale pakkumise, mis ei lähe kokku ausate ja läbipaistvate ettevõtluse- ja asjaajamise põhimõtetega”. Väga karm süüdistus.

Haldusreformi kiiret läbiviimise vajadust selgitava näitena tõstis Ülo Tulik esile Meremäe valda, kus „pisikestes omavalitsustes napib asjatundlikke spetsialiste” ja kirjeldas valla ametnikke kui heauskseid, kes võimaldasid ehitushanke võitnud firmal tõsta hinda poole miljoni krooni võrra pärast hanke läbiviimist.

Siin kahjuks maavanem nii laimab kui ka vassib: peale pakkumiste avamist ning enne nende vastavaks tunnistamist kontrollis hankekomisjon pakkumised üle, selle käigus ilmnes erinevaid puudusi, sh arvutusviga odavaima pakkumise teinud ehitusettevõtte poolt esitatud pakkumise hinnas. Lähtuvalt riigihangete seadusest „paran­dab hankija arvutusvea, arvutades pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikult”. Nii tehtigi. Ka pärast arvutusvea parandamist osutus sama pakkumine odavaimaks ning seeläbi ka hankes edukaimaks. Seejärel menetleti hanget edasi: tehti korraldused pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavaks tunnistamise ning eduka pakkumuse kinnitamise kohta.

Õigluse jaluleseadmiseks Meremäe vallas andis maavanem oma artiklis lubaduse, et maavalitsus hakkab juhtunut uurima. Tekib küsimus, kas jätkusuutlikud väikevallad vajavad poliitilist ja/või hinnangulist järelevalvet? Kes ei püüa olla kursis asjaolude ja seadusandlusega? Loomulikult on maavanemal õigus, et mitte öelda lausa kohustus tunda huvi kõige vastu, mis maakonnas toimub. Paraku viisi ja moe riigihangete läbiviimiseks ja tulemuste vaidlustamise käiguks on sätestanud Riigikogu riigihangete seadusega, mille täitmise üle teostab järelevalvet riigihangete amet.

Eelnevat arvesse võttes on Meremäe vallavalitsus pöördunud riigihangete ameti poole maavanema esitatud puuduste kohta pädeva ja erapooletu seisukoha saamiseks. Maavanema arutlustes ja argumentides ­haldusreformi vajalikkusest on selged, ärevaks tegevad märgid sellest, et kiiresti ja valimiseelselt läbi viidud haldusreformist eeldatav positiivne tulemus omandab Võru maakonnas poliitilise kampaania ja isikliku kasu seguseid jooni sedavõrd, et maakonna kui terviku areng praeguses majandussituatsioonis aeglustub veelgi ning haldusreformist oodatav kasu asendub omaenese vastandiga.

Oma vastulausega ei taha ma väita, et haldusreformi ei ole vaja, vaid et reformi vajadust ei tohiks põhjendada väikseid kohalikke omavalitsusi põhjendamatult ja kontrollimata andmetele tuginedes halvustades. Rasketel aegadel viivad elu edasi innovaatilisus, töökus ja järjepidevus, mitte laim, madaldamine ja pingete õhutamine.