„Viimasel ajal on ­palju räägitud sellest, et muuseumid peavad ennast ajaga kohandama ning muutuma külastajatele huvipakkuvamaks,” ütles Võru linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Aivar Nigol.

Selleks on tema sõnul võimalik anda külastajatele võimalus muuseumis midagi ise teha, oma võimeid katsuda, muuta vastavalt sihtgrupi huvidele väljapanekut ning korraldada temaatilisi üritusi. „Muuseum peaks külastajale pakkuma lisaks teadmistele ka elamust ning huvitavat tegevust,” lisas Nigol.

Võrus asuvad riigile kuuluvad Kreutzwaldi memoriaalmuuseum ja Võrumaa muuseum on tema hinnangul olulised turismiobjektid, mida linn püüab võimaluste piires reklaamida ning vastupidi. Muuseumides töötavate inimeste osa Võrumaa ja linna tutvustamisel ei saa Nigoli kinnitusel alahinnata. „Nende panus piirkonna tuntuse tõstmisel on märkimisväärne,” lisas ta.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allase hinnangul on muuseumid juba praegu turismiobjektid, kuhu lapsi ei pea vägisi vedama. „Samas ajaloo elavamaks esitamiseks on võimalusi küll,” nentis ta.

Võrumaa kolmest suuremast muuseumist kahe olukorraga võib Allase hinnangul rahule jääda. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on tema meelest Eesti üks paremaid isikumuuseume ning Mõniste muuseum tutvustab nii Mõniste kanti kui Võrumaa taluelu tervikuna.

Seevastu Võrumaa muuseumi ekspositsiooni ja ruume tuleks Allase hinnangul nüüdisajastada. „Olgu ­selleks kas või Võrumaa omapära laiem tutvustamine,” märkis ta. „Samas on kindlasti arenguruumi Kreutzwaldi ja eepose kirjutamis­koha seostamisel Võru linnaga ning tutvustamisel atraktiivsete ürituste kaudu.”

„Võru linnas on üheks kandvaks teemaks Kreutz­wald,” kinnitas Nigol. EASilt taotletava toetusega soovitakse tema sõnul kokku panna programm Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi nüüdisajastamiseks.

„Kavas on tulevikus teemat veelgi laiendada, kasutades ära Kreutzwaldi muinasjutte ning nende tegelasi,” lisas Nigol. „Teemat saaks arendada näiteks Koreli ümbruses, kus on piisavalt ruumi ja avarust.”

Nii Kreutzwaldi kui Võrumaa muuseumi arendamine sõltub eeskätt nende omani­ku — riigi — huvist ja rahakotist. Linn saab Nigoli kinnitusel olla partneriks.

Muuseumide nüüdisajas­tamise kõrval peab Nigol oluliseks kirikute potentsiaa­li suuremat ärakasutamist. „Tegeleme Katariina kiriku projektitaotlusega, mis puudutab torni renoveerimist ja selle avamist külastajatele,” lausus ta. Torni teisele korrusele on Nigoli sõnul plaanis rajada püsiekspositsioon, mis kajastaks kiriku ja linna ajaloo seotust.

Mullu avati Võru Ekateriina kiriku pühakirja teemapark.

Teemaparkidel on ees suur tulevik

PROGNOOS • Traditsiooniliste muuseumidega võrreldes kasvab erinevate teemaparkide populaarsus. Neid on Võrumaalegi loodud ning kavas asutada.

„Teemaparkide eeliseks traditsioonilise muuseumidega võrreldes on külastajate­le aktiivse ja emotsionaal­se tegevuse pakkumine,” sõnas Võru linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Aivar Nigol.

Eestis on laialt tuntud Rakvere ordulinnuse muuseum-teemapark, kus traditsioonilise väljapaneku kõrval pakutakse külastajatele ka ajastuhõngulist meelelahutust. Keskaegse teemapargi soovib ordulinnuse varemetele luua ka Vastseliina vald. Vallavanem Raul Tohv on sel teemal rääkides kidakeelne, sest teemapark on kavas rajada alles pärast varemete konserveerimist ja Piiri kõrtsi remonti eeloleva üheksa aasta jooksul.

„On öeldud, et ärge Rakverest eeskuju võtke,” sõnas Tohv. Tema sõnul poleks kahe sarnase stiiliga teemapargil Eestis mõtet ning Vastseliinas tuleb midagi muud välja mõelda.

Praegu külastab Vastse­liina linnusevaremeid maist septembrini kestva hooaja jooksul hinnanguliselt 13 000–15 000 inimest. Tohvi sõnul on külastatavuse laeks seatud 25 000 inimest.

Nigoli sõnul tuleks Kuressaare, Rakvere ja Narva kindlust täiesti eraldi vaadelda, sest tänu hästi säilinud ja restaureeritud ehitistele on neil olemas kõik turismimagneti eeldused. „Võrumaal näen tulevikus suurt potentsiaali teemaparkidel, mille sihtrühmaks on lastega pered,” lisas ta.