Võrumaa kutsehariduskeskuses koolitusrühmadega tegelev projektijuht Astrid Org ütles, et on hämmingus: on nii palju toredaid noori inimesi, aga nad ei leia rakendust.

Kursuse „Kuidas tööturul edukas olla” on juba lõpetanud kolm koolitusrühma. Viimases, neljandas koolitusrühmas tööturul läbilöömise kunsti omandav Kersti (17) ütles, et kuulis tööhõiveprojektist  tuttavate kaudu. „Ise läksime küsima ja võtsime end töötuna arvele,” sõnas ta.

„Oleme olnud seda meelt, et kui Võrumaale on 80 kohta antud, tuleb need ka ära kasutada. Grupid on täis ja väljalangemist pole olnud. Au ja kiitus selle eest Võrumaa tööhõiveametile,” ütles Astrid Org. Koolitusrühmade komplekteerimise töö tehti tööhõiveametis.

Peale Võrumaa alustati projekti ka naabermaakondades, samuti Ida-Virumaal ning Saaremaal ja Hiiumaal, kuid gruppide täitumuse poolest on Võrumaa esirinnas. Astrid Org põhjendas seda ka hiljaaegu maakonnas loodud tugiisikute võrgustikuga. Kõige rohkem töötuid noori on koolitusele tulnud Mõniste ja Meremäe vallast. 

Noored ise on koolitusega rahul: see on andnud eneseusku. „Esimene nädal sisendati meile, et saame kõigega hakkama. Energiat saime igatahes palju,” lausus Kersti.

„Suhtumine pandi paika, et kas sa võib-olla tahad või siis tahad seda tööd. Ja kui tahad, siis ka saad,” lausus Maile (21) tarmukalt. „Ma juba mõtlen, kuhu helistada. Sülle ei kuku midagi, ise peab otsima,” lisas Reesi (17).

Viis vestlusringis osalenud noort kinnitasid, et on töö leidmisest väga huvitatud, ometi pole see õnnestunud. Takistusi on mitu. Neil, kes on alla 18aastased, on väga raske tööandjaga kaubale saada. Noorte arvates kardetakse vastutust.

„Eilegi käisin... Aga nad arvasid, et see on minu jaoks raske töö. Ometi ma tunnen, et saaksin hakkama. Võib-olla nad kardavad vastutust,” sõnas Kersti, kel on kindel plaan ka õpinguid jätkata, aga ta ei taha, et vanemad teda üleval peaksid.

Projektis osalevad noored ongi valdavalt 17—19aastased. Astrid Oru sõnul käib koolitusel ka mitu alla 18aastast lapsevanemat — nad elavad täiskasvanuelu, aga tööturul peetakse neid alaealisteks.

Tööklubist leiab tuge. Kes tööturul hakkama saamise koolituse on läbi teinud, kaasatakse nn tööklubisse, kus antakse tööotsimise ülesandeid ja arutatakse, kuidas on õnnestunud saadud teadmisi rakendada. „Nimetame seda pehmeks tööotsimiseks: otsid firma, mis sind huvitab, ja lähed tutvustad ennast ning ütled, et tahad seal töötada,” tõi Astrid Org ühe näite. „Eeldataksegi, et osa inimesi saab siit nii palju hoogu, et läheb kohe tööle.”

Senini on üks noormees endale meeldivas firmas tõepoolest päevapealt rakendust leidnud, kaks noort on saanud aga pakkumise alustada tööd paari kuu pärast.

„Ma olen paljudele firmadele, ka suurtele ettevõtetele CV saatnud, aga pole isegi vastust saanud. Kui nüüd kohapeal käia ja end pakkuda, võib-olla siis...” lausus IT-haridusega Maile, valmis uusi nippe proovima.

Temal on erialatunnistus, enamikul projektis osalejatest  aga pole keskharidust, paljudel isegi põhiharidust. Suuremal osal pole ka varasemat töökogemust, aga just selle kohta küsib tööandja kõigepealt.

„Ei ole töökogemust, see on põhiline, mida öeldakse,” kordas Valmar (19) äraütlejate peamist põhjendust. Ta ise töötaks hea meelega ehituse alal.
Esimese koolitusnädala jooksul pididki noored selgusele jõudma, millised on neile sobivad tegevusalad. Kuristikke soovide ja võimete vahel ei tekkinud.

„Töökogemust tahaks. Kuskilt tuleb ju alustada. Raha pole kõige tähtsam,” ütles Kärt (19), kes soovib asuda tööle klienditeenindajana.  

Tööandjat toetatakse. Noorte tööhõive projekt jätkub mais erialakoolitusega: tutvustatakse valitud ametit ja tehakse sissejuhatus erialasse. Suvel algab tööpraktika ettevõttes.

Aprill kui kuu, mil peremees ja sulane tavaliselt käed lõid, on ka projekti eestvedajate jaoks tööpraktika võimaluste pakkujatega kokkuleppe sõlmimise aeg. Noorte soovidest on Astrid Oru sõnul ülevaade olemas, tööandjate vajadustest aga mitte. Seepärast on nende huvi teretulnud. „Juba sissejuhatuses erialasse tahaksime tööandjate soove arvestada,” lausus ta.

Tööandjail, kes on nõus töötuga määramata ajaks töölepingu sõlmima, on õigus kuue kuu vältel tööturutoetust saada. Nelja kuu eest saavad toetust ettvõtjad, kes kohandavad noorele praktikakoha. „Tööpraktika puhul on muidugi oluline see, et tööandja oleks valmis ka midagi õpetama, mitte ei paneks odavat tööjõudu lihtsalt rahata tuima tööd tegema,” sõnas Astrid Org.

Noorte tööhõive projekti rahastatakse Phare programmist. Sellesse on Eestis haaratud 600 töötut noort, erialakoolitust pakutakse 400 noorele ja praktika(töö)koht aidatakse leida 200 noorel. Projekt kestab 11 kuud.

Võrumaa tööhõiveameti andmetel oli veebruari alguse seisuga, kui projekt käivitati, Võru maakonnas 261  16 —24aastast töötut.

Uuri lisa: www.bda.ee/youth ja astrid@vkhk.ee