<<Teisipäev,
15. märts 2005
>>
UUDISED ÜLDINFO TOIMETUS REKLAAM KUULUTUSED TELLIMINE OTSING SAADA VIHJE

Kagu-Eesti regionaalprügila detailplaneering peatati

Setud naudivad tähelepanu

Omavalitsused soovivad oma maksupoliitikat

Talupidajate liit loob Võrru nõuandekeskuse


JUHTKIRI:
Laineharjal


Rahajagamine on jagajate nägu

15 aastat Eesti Kongressi kokkutulekust


MM lõppes Eestile kuulsusetult

Võru jäi meistriliigas viimaseks

Lühidalt



 

Märts 2005
ETKNRLP
123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




 


Kagu-Eesti regionaalprügila detailplaneering peatati
 

Elina Kononenko

 
Räpo prügilasse saab prügi viia kuni 2009. aasta suveni.
Foto: Joosep Aader
Et riigikohus otsustas 9. märtsil peatada Nõo valda Laguja külla planeeritava Kagu-Eesti regionaalprügila detailplaneeringu, tuleb ASil Kagu-Eesti Jäätmekeskus prügilale uus asukoht otsida. Kui prügila 16. juuliks 2009 valmis ei saa, tuleb Kagu-Eesti prügi Pärnu-, Harju- või Ida-Virumaale viia.

Võru abilinnapea Toomas Pauri sõnul toimus möödunud nädalal Tartus ASi Kagu-Eesti Jäätmekeskus nõukogu koosolek, kus praegust olukorda arutati. Paur kuulub Võru maakonna esindajana Kagu-Eesti  Jäätmekeskuse nõukogusse. Ta ütles, et keskus jätkab tegevust ja valib peagi välja uued potentsiaalsed Kagu-Eesti suurprügila asukohad. Prügila loomiseks läheb vaja vähemalt 40 hektari suurust ala.

16. juulil 2009 suletakse kõik Eesti väiksemad prügilad, kaasa arvatud praegu Võrumaal tegutsev Räpo prügimägi. Paur möönis, et kui Kagu-Eesti piirkondlik jäätmekeskus  selleks ajaks valmis ei saa, tuleb siinsed jäätmed Jõelähtmele, Sinti või Ida-Virumaale viia.

„Igale vallale tuleb mure, kuhu ta paneb oma prügi,”  sõnas Paur. „Valdadele on ka siin sõnum, et nad sellest teatest kuuldes ei jookseks minema.”

Praegu on Jõelähtmel prügi vastuvõtuhind juba 550 krooni tonn, sellele lisanduvad transpordikulud.

ASil Kagu-Eesti Jäätmekeskus on praegu 50 osanikku, kes maksavad igal aastal osalusmaksu. Võru linn maksis näiteks mullu osalusmaksu 26 000 krooni ja tänavu 32 000 krooni.

Regionaalprügila ehitus läheb maksma vähemalt 400 miljonit krooni. 67 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidult, ülejäänud raha peavad välja käima osanikud ja Eesti riik. Praeguseks on jäätmekeskus kulutanud prügila ettevalmistustöödeks 5,3 miljonit krooni.

Võru maakonna prügi viiakse praegu Võrumaa ainsasse prügilasse Räpol. Võrumaa keskkonnateenistuse veepeaspetsialisti Ly Kaasiku sõnul ladestatakse sinna aastas 5000—7000 tonni tavajäätmeid. 2003. aastal viidi sinna 5300 tonni tavajäätmeid. 2002. aastal suleti Kimalase prügila ja 2004. aastal Andrikova prügila.

Regionaalprügila rajamisele Laguja külla astusid vastu sealsed külaelanikud koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti Rohelise Liikumisega (ERL). Kohalike elanike ja vallavolikogu liikme Mart Kreevaldi vastuseisust hoolimata langetas Nõo vallavolikogu otsuse lubada Lagujale prügila rajada. ELF ja ERL vaidlustasid 2003. aastal Tallinna halduskohtus keskkonnaministri otsuse kiita heaks Laguja regionaalprügila keskkonnamõjude hindamise aruanne.

Juhtum jõudis välja riigikohtusse ning 9. märtsil otsustas riigikohus Laguja prügila detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistada. Riigikohus tegi otsuse, et regionaalprügila asukoha otsustamiseks on vaja riiklikku kava.


 Selle artikli kohta kommentaare ei ole.

Kommentaar

Nimi  
E-mail  
AS Võru Teataja ei vastuta kommentaaride sisu ja õigsuse eest.
Toimetusel on õigus kustutada kommentaare, mis on teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms.
Teata halvast kommentaarist toimetajale info@vorumaateataja.ee

Tagasi üles

Emakeelepäeva tähistati näitemängu ja raamatunäitusega
Lasteaias Sõleke tähistati eile emakeelepäeva selleks puhuks valminud lühinäidendi ja raamatunäitusega. Tegu oli üle maja üritusega: lapsed, kel polnud rolli näitemängus, elasid sellele kaasa publikuna. Näidendis kõlasid kõrvuti võru keel ja n-ö moodne eesti keel. Etenduse kokku seadnud lasteaiaõpetaja Maire Eiche ütles, et tahtis sellega juhtida tähelepanu, kuidas koos elulaadi muutusega on muutunud ka keel: keelde on tulnud hulk slängisõnu ja ka ingliskeelseid väljendeid. Muu hulgas oli etendusel sõnum: kui on ühine keel, tuleks ka ühte hoida. Peale laste lõid näidendis kaasa vanaisa Tõnu Anton ja isa Ain Ermel. Lasteaia raamatunäitusel olid väljas Eestis 1950.—60. aastatel ilmunud lasteraamatud.
Res Publica noored pole rahul Võru linna juhtimisega
Läinud nädala reedel loodud Res Publica Noorte Konservatiivide Võru klubi nõuab linnajuhtidelt riigimehelikku linnajuhtimist ning ametkonna depolitiseerimist. Klubi asutamisel viibinud Noorte Konservatiivide esimees Kristjan Vanaselja ütles oma ettekandes, et Reformierakonna käitumine sarnaneb päev-päevalt järjest rohkem rehepapliku maailmakäsitlusega ja see leiab järgimist nii Tallinnas kui ka Võrus. „On kummaline, et väikeses Võru linnas saavad inimesed ametisse ja ametist lahti lähtuvalt ilmavaatest ning linna juhitakse kampaania korras Reformierakonna parteikontorist,” lisas ta.
Loe veel tänasest lehest!
Argikaja • Must kroonika • Nädal Võrumaal • TARBIJA. Talvel saab kohvikarva keha kunstpäikese all

Kartuli tähtsus Teie elus?