„Ebamäärane seis,” nentis Võrumaa muuseumi direktor Siiri Toomik. Kuigi ta on juba alates spordikooli Võru spordikeskusse kolimisest mõtisklenud võimaluse üle saada oma asutuse kasutusse kogu maja, pole asjad edasi liikunud.

Kultuuriminister Laine Jänese hiljutise Võru-visiidi käigus tõstatati muuseumi uuendamise ja laiendamise küsimus, kuid konkreetset vastust Toomiku sõnul sellele ei saadud. „Meil ongi küsimus, kes peab otsustama,” sõnas ta.

Toomik leiab, et spordikooli endiste ruumide muuseumile üleandmises peaksid kokkuleppe saavutama kultuuriministeerium ja linnavalitsus, kes on kahasse maja omanikud. Muuseum ise on lisaruumidest eluliselt huvitatud.

„Meil on asjad üksteise otsas,” ütles Toomik. Ruumi oleks tarvis fondihoidla laiendamiseks, aga ka näitusepinna suurendamiseks. „Me ei saa näiteks praegu tekstiili ja suuri esemeid koguda,” sõnas ta.

Rakendus leitaks ka pallisaalile: seal on võimalik konverentse ja näitusi korraldada. „Seda me ei karda, et ruumidele funktsiooni ei leia,” lausus Toomik. „Suur saal kulub alati ära.”

Toomik nõustus, et muuseumi laiendamine ning sellega kaasnev ruumide ümberehitus ja remont annaksid asutusele n-ö uue hingamise. Lisapind võimaldaks Võrru suuremaid näitusi tuua ja ajaga kaasas käia.

Toomiku hinnangul on linnal ilmselt raske spordikooli hoonest loobuda, sest tegu on ebapopulaarse sammuga. Samas vajab maja peatselt remonti ja seetõttu tuleks otsustamisega kiirustada.

Abilinnapea Innar Mäesalu kinnitusel on linn valmis spordikooli vanadest ruumidest loobuma, kuid mitte tasuta. Treeninguruumide loovutamise hind võiks olla kümme miljonit krooni, sellega oleks tema sõnul võimalik ruumide praegustele kasutajatele mujal paremad tingimused luua.

Mäesalu peab silmas koalitsioonilepingus sätestatud lubadust ehitada Kesklinna gümnaasiumile oma spordisaal. Praegu kasutavad vana spordihoone võimlat Kesklinna gümnaasium ja Võru 1. põhikool.

Kui kultuuriministeerium on valmis kümne miljoni krooniga uue spordisaali ehitust toetama, võiks Mäesalu sõnul riigiga kokkuleppe sõlmida ja muuseum saab soovitud ruumid.

Järgmisel nädalal peaks ta kultuuriministriga kohtuma, et seda teemat arutada. Võrumaa muuseum võib olla lisaruumidest huvitatud, kuid renoveerimise ja laiendamise otsuse teeb siiski ministeerium.

Tehingu õnnestumine oleneb paljuski sellest, mida ministeerium üldse maakonnamuuseumidega ette võtta kavatseb.

Kui kokkulepet ei tule, jääb kõik nii, nagu on. „Me ei saa võimlat ära kaotada midagi vastu saamata,” ütles Mäesalu.

1 küsimus

Kas ministeeriumil on mõtteid, kuidas Võrumaa muuseumi ruumipuudust leevendada?

Kultuuriministeeriumi suhtekorraldaja Katrin Arvisto:

Võrumaa muuseum on ministeeriumi tööplaanis, tööjärg jõuab selleni kohe pärast Pärnu ja Mahtra muuseumi ehitustööde lõppu. Nimelt on Pärnus ja Mahtras juba projektid valmis ja ehitustööd käimas. Võrumaa muuseumis tuleb kõigepealt alustada renoveerimisprojekti koostamist, see on kavas.

Ministeerium peab tegelema kogu oma haldusalaga võrdselt, jälgides, et enne uue projekti alustamist oleksid pooleli olevad lõpetatud.

Mänguväljak lubatakse korda teha

PALLIPLATS • Spordikooli endise hoone üleminek muuseumile ei tähenda, et koos majaga lähevad kultuuriministeeriumi omandisse ka samal krundil asuvad pallimänguplatsid. Need kavatseb linn ise korda teha.

„Mänguväljakud pole selle tehinguga kuidagi seotud,” ütles abilinnapea Innar Mäesalu.

Tema sõnul tuleb väljakud muuseumi krundist eraldada ja see Eestis unikaalne spordirajatis korda teha. Mäesalu kinnitusel pole seda maad kavas müüa.

Maa-alale on võimalik mahutada kolm-neli võrkpalli- ja korvpalliplatsi ning minijalgpalliväljak. Mäesalu sõnul pole väljakute uuendamise projekti veel koostatud.