Lõuna-Eesti haigla juht Rein Kermes andis mõista, et kindlat tulevikuplaani oodatakse riigilt ja omanikelt isegi siis, kui see tähendab üldhaigla staatuse kaotamist.

TÜ kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul vastab haiglavõrgu arengukava järgi Eestis üldhaigla mudelile praegu vaid kolm haiglat, peamiseks kriteeriumiks on teeninduspiirkonna suurus. Lõuna-Eesti haigla selle määratluse järgi üldhaigla ei ole.

Miks väikses teeninduspiirkonnas halba on? Et tagada ööpäevaringne valve ja valmisolek neljas üldhaiglalt nõutavas valdkonnas — erakorraline arstiabi, sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia — on tarvis arste ja ka kvaliteetset aparatuuri. Lõuna-Eesti haigla võimalused nende nõudmistega oma 38 000 elanikuga teeninduspiirkonnas toime tulla on järjest ahtamaks muutunud.

Sinna, kus on rohkem ja eriilmelist tööd, koonduvad arstid. Kus on nimekad arstid, sinna liiguvad ka patsiendid. Konverentsil otsitigi vastust, kuidas selles olukorras lahendus leida.

Ettepanekud Lõuna-Eesti haigla tuleviku kohta olid erinevad. Rein Kermes nägi mitut teed: jagada teenuseid ja arste Põlva haiglaga või veenda Võrumaa omavalitsusi omanikena haiglat rohkem toetama. „Või muretseda lõhnavesi ja teha end kliinikumile meeldivaks,” nimetas ta kolmanda variandi, aga lisas kahtluse: „Ainult me ei tea, mida kliinikum meiega teeb.”

„Meil ei ole võid nii palju, et seda prestiiži pärast leivale määrida,” ei tõtanudki Urmas Siigur kogu Lõuna-Eesti patsiente oma hoolde võtma.

Endise Võru haigla juhi Arvi Vaski sõnul tuleks Võrus rohkem ambulatoorsele ravile keskenduda ja siinsest haiglast omamoodi tervisekeskus kujundada. „Pakkuda hooldust Helsingini välja,” lisas ta hoogsa visiooni.

Mitme haigla sõbralikku jõudude ühendamisse diskussioonis osalejad ei uskunud. Niisiis peaks otsustaja tulema kõrvalt.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste ütles, et Lõuna-Eesti haigla arengukava, mille kinnitamist on siin juba ligi aasta oodatud, on nüüd uue ministri Maret Maripuu tööleasumisel arutlusele võetud. Üle vaadatakse ka Eesti haiglavõrgu arengukava ja esmatasandi arstiabi korraldus ning aasta lõpus on ministeeriumil kavas tulemust terviklahendusena tutvustada.

Ain Aaviksoo poliitikauuringute keskusest Praxis tõi tervishoiukorralduse näiteid mujalt maailmast. „Õigeid lahendusi on mitu,” lausus ta muu maailma kogemuste põhjal. Üks neist tuleb poliitikutel valida ja selle eest ka vastutus võtta.

„See pole ratsionaalne, vaid poliitiline otsus,” toetas eelmist mõtet ka haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov.

Konverentsi teise poole ettekanded toetusid haigla ajaloole.