„Viis senti siit, kümme senti sealt ja tulemus on käes,” ütles savikujude tootmisega tegeleva ASi Timo Keraamika juht Tiit Raag.

Viiesendise aktsiisi kehtestamine iga tarbitud kilovatt-tunni eest ei löö tema sõnul küll ettevõtet jalust maha, kuid ükski maksutõus ei tee ka elu kergemaks. „Iga maksutõus on selline, et parem, kui teda poleks,” ütles ta.

22 töötajaga Timo Keraamika kasutab mitut elektriahju, need on ka ühed peamised kulutekitajad. Elektriarved jäävad ettevõttel vahemikku 20 000 — 25 000 krooni kuus. Aktsiisimaksu kehtestamisel lisandub elektriarvele iga kuu umbes tuhat krooni.

„Alati on võimalik kokku hoida: maja kütte pealt, uuemaid ja paremaid seadmeid soetada,” ütles Raag.

Teisalt peab ettevõtja suutma tulevikku vaadata ja riske hinnata. „Praegu pakuvad pangad laenu. Investeerid, aga kui olukord muutub, võivad makseraskused tekkida,” sõnas Raag.

Tema hinnangul tuleks valitsusel elektriaktsiisi kehtestamisel tagasihoidlikum olla ja nõuda tarbijatelt Euroopa Liidu kehtestatud miinimumtariifi, mis on umbes poolteist senti ühe kilovatt-tunni eest, mitte viis senti, nagu kavandatakse.

Raagi hinnangul tulnuks valitsusel plaanitavast maksutõusust pikemalt ette teatada ja olukorda selgitada, sest paljudele väikeettevõtjatele tuli elektriaktsiisi kehtestamine nagu välk selgest taevast. „Mina näiteks ei teadnud,” ütles ta. „Riigil oleks viisakas tutvustada, mis plaanid on.” Valitsuse käitumine teeb Raagi ettevaatlikuks, sest pole välistatud, et samasuguseid halbu üllatusi seisab ees veelgi.

Reedel võttis viiesendise elektriaktsiisi kehtestamise vastu sõna väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid esindav EVEA, kutsudes valitsust üles pidama maksude üle ettevõtjatega dialoogi. EVEA volikogu hinnangul pärsib energiaaktsiiside hüppeline kasv ettevõtlust.

EVEA volikogu liige, Nopri talumeierei peremees ja endine Riigikogu liige Tiit Niilo peab plaanitavat maksutõusu aga paratamatuks: see tuleb välja kannatada, kuna eesmärk on kõigile kasulik. „Mu sügav skepsis selle protsessi juurde ei kuulu,” lausus ta.

Valitsus põhjendab mitme aktsiisi järsku tõstmist vajadusega vähendada elukalliduse kasvu aastatel 2009 ja 2010, kui hinnatakse Eesti vastavust euro kasutuselevõtu tingimustele, eeskätt inflatsiooni, mis on Eestis eurotsooni pääsemiseks liiga kõrge.

Koondades mitme järgmise aasta aktsiisitõusud ühte aastasse, loodab valitsus aastal 2010 suruda inflatsiooni euronormi piiridesse, et Eesti võiks 1. jaanuarist 2011 Euroopa ühisraha kasutusele võtta. Näiteks elektriaktsiisi peaks eurodirektiivi järgi Eestis kehtestama hiljemalt 2010. aastast.

„Europiirkonnas olek on riigile igal juhul positiivne,” sõnas Niilo. Kuigi selle nimel järgmisel aastal tehtav pingutus — maksutõus — on tema hinnangul suur, kannatavad selle tema sõnul välja nii Nopri meierei kui ka selle kliendid.

Valitsus soovib, et Riigikogu võtaks aktsiisitõuse lubavad seadusemuudatused vastu enne jaanipäeva.