Läinud kevadel Alaveski loomapargi püsielanikuks vastu võetud Mõmsik on kenasti kosunud ja kaalub nüüd 70-80 kilo. Looduse kalendrit arvestades võiks peagi tähistada ka tema ühe aasta sünnipäeva. Rein Kõiv ütles, et nende pere tähtsustab rohkem siiski 21. maid, kui karutüdruk Alaveskile jõudis.

Pudrust enam ei hooli

Üle poole aasta on sellest möödas ja vahepeal on muutunud niipalju, et kala vitsutab Mõmsik rohkem, aga pudrust enam suurt ei hooli. Kala kulub peremehe sõnul paar kilo päevas ja seda kogust ei õngitseta järvel, vaid see tuuakse Võrust kalapoest.Veel peab Mõmsik lugu porganditest ja õuntest. Magusroaks on mõistagi mesi. „Ja päkka tõmbab ta ka endiselt,” kinnitas Rein Kõiv teistki karude kommet, mis on tuttav juba lasteraamatutest.

Mõmsiku käitumise kohta kuuleb Rein Kõivult eelkõige kiidusõnu: koos vanusega on küpsenud ka karu aru. „Jonn ja jorin on ära kadunud,” tõi ta ühe näite. Esialgu oli Mõmsik nördinud, kui ta üksi ja tähelepanuta jäeti, ega hoidnud ka oma pahameelt varjul. Nüüd on ta ses mõttes mõistlikum ja leplikum. Endiselt hindab ta aga kõige rohkem perenaise seltsi.

Mõmsik saab sõbra

Ka Mõmsiku mänguhimu pole kuhugi kadunud. Ei mõjuta teda seegi, et talvel on karudel uneaeg. „Meile öeldi küll, et talvel jääb ta uimasemaks, aga seda muutust pole küll märgata,” lausus Rein Kõiv.

Muutused on seotud hoopis olmega. Äsja sai MTÜ Alaveski Loomapark EASist kinnituskirja, et sihtasutus rahastab uue karuaediku ehitust miljoni krooniga. Neil päevil alustataksegi ettevalmistustöid: raudaia postide jaoks aukude puurimist jms.

Rein Kõiv ütles, et aia rajamist plaaniti alustada varem, aga rasked töömasinad oleksid vesise sügise tõttu pehmesse pinnasesse kinni jäänud.

Esialgu on kavas valmis teha 15 x 16 meetri suurune aedik. Pingutuseks on põhjust, sest Mõmsikule tahetakse Soomest Kuusamost kaaslane tuua. Seal kasvab nimelt kolm Mõmsiku-vanust karupoega. „Umbes aastani võib neid kokku lasta,” põhjendas Rein Kõiv kiirustamist.

Suveks loodetakse valmis saada aga see õige, ligi 4000ruutmeetrine aed, kus karu saab peale avaruse ka muid mõnusid nautida, näiteks tiigis supelda.

Loomapark kasvab

Karuaediku rajamise kõrval tiirlevad Rein Kõivu mõtted loomapargi rikastamise ümber. Ta on juba esitanud rahataotluse PRIAle, et hundiaedikute rajamiseks toetust saada.

Mullu mais sai aga täiendust loomapargi ilvesepere: üks emasloomadest tõi ilmale kolm poega. Nüüd elutseb Alaveskil kuus ilvest. Rein Kõivu sõnul läheb nende toidulauale aastas umbes 3,5 tonni liha. Enamik sellest on kopraliha.