Veebruari lõpu seisuga oli Võrumaal registreeritud 1700 töötut, see on 11,6% maakonna tööjõust. Prognooside kohaselt võib tööta inimeste arv aasta lõpuks Eestis aga kahekordistuda. „Regiooniti võib see tähen­dada kuni 20protsendist töö­tust,” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (Keskerakond).

14 700 tööealise elanikuga Võruymaal oleks sellisel juhul registreeritud töötuid ligi 3000. Sellega ületataks kõvasti ka 2001. aastast pärinev rekord, kui registreeritud töötuid oli 2000.

„Kahjuks näitab eelnev kogemus, et kiiret tööpuudu­se vähenemist lähiaastatel näha ei ole,” nentis ­Riigikogu liige Kalvi Kõva (SDE). Siiski pole riik tema sõnul käed rüpes tööpuuduse kasvu pealt vaadanud. Kuu aega ­tagasi otsustas Riigikogu näiteks ühendada tööturuameti töötukassaga. Amet maksab töötule hüvitist ning samas otsib talle ka tööd.

Nõrk tööturupoliitika

Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi sõnul pole riik küll piisavalt mõelnud aktiivsele tööturu­poliitikale, kuid ta ei nõustu ka väitega, et riik on tööturul toimuvat tegevusetult pealt vaadanud.

Klaasi sõnul tuleb riigil keskenduda kolmele olulise­le teemale. „Esiteks ­pöörata suuremat ja kiiremat tähele­panu ümberõppele,” ütles ta.

Ümberõppesüsteemis tuleb Klaasi meelest vähendada bürokraatiat ning võimaldada saada ümberõpet ka neil inimestel, kes pole veel töötud. „Teiseks tuleb tagada töötukassa kindlustussüsteemi jätkusuutlikkus, kolmandaks jätkata stardiabi osutamist oma ettevõttega alustajatele,” lisas Klaas.

Erinevalt koalitsioonipoliitikutest leiab Simson, et valitsus on olnud ­töötute suhtes ülbelt hoolimatu, samuti pole pakutud ideid tööpuuduse leevendamiseks.

„Riigi tööturupoliitika sõnastas kõige täpsemalt peaminister Ansip, kelle arvates leiab hea töötegija alati tööd. Selle lausega kuulutas ta kõik tööta jäänud ise süüdi olevaks,” lausus Simson.

Tema sõnul tuleb riigil hakata kiiresti tegelema nende inimestega, kellel lõpeb ­töötuskindlustushüvitis ja kes pole uut teenistust leidnud. „Aga mul on raske uskuda, et selle valitsuse koosseisu puhul on see võimalik,” lisas Simson.

Töötud hädaabitöödele

Kiire lahendusena tööpuuduse leevendamiseks pakkus Simson välja häda­abitööd, kus riik ja omavalitsused saaksid töötuid kasutada. „Pikas perspektiivis tuleb aga tõsta riigi tulusid, et suunata raha uute töökohtade loomisse riiklikult tähtsates valdkondades,” lausus ta.

Klaas jätab ­töökohtade loomise erasektori õlule. „Töökohad tekivad juurde siis, kui riik hoiab konkurentsivõimelist maksukeskkonda, arendab infrastruktuuri, tagab riigi rahanduse usaldusväärsuse,” ütles ta. Klaas soovitab töökohtade loomise ergutamiseks makse vähendada, sotsiaalmaksule piirmäära seada ning euro käibele võtta.

Kõva sõnul tuleb riigil esmalt tagada usaldus Eesti rahanduse ja majanduse vastu. Võrumaal, kus avaliku sektori töökohti on üsna palju, tuleb tema sõnul hoiduda nii haldusreformist kui ka ümberkorraldustest hariduses ja tervishoius. „Neid kartkem tänastes rasketes tingimustes nagu laastkatus tuld,” lausus ta.

Jalatsitootja: riik eelistagu omasid!

TÖÖSTUS • Sadakonnale inimesele tööd andev Võru jalatsitootja AS Abris ei ole majanduslanguse tõttu ühtegi töötajat koondanud, kuigi tellimusi on ­ettevõtte juhataja Väino Palo sõnul viimasel ajal vähemaks jäänud.

„Olukord on nutune,” ütles ta. „Probleemiks on suur-suur teadmatus, millal kukume püti põhja ja millal võiks stabiliseerumine alata. Kui kaua peab veel hinge kinni hoidma?”

Nii originaaltoodangut kui ka allhanget tegeval Abrisel on Palo sõnul mõlemas vallas tagasiminek toimunud. „Pole ime ega suur avastus, et allhangete pool on ettevaatlikumaks muutunud,” lausus ta.

Inimesed kannavad küll ka majandussurutise ajal jalatseid, aga Palo hinnan­gul on eelisseisus Kagu-Aasia riikide tootjad, kelle kaup jõuab tänu sealsetele madalatele tööjõukuludele ja kunstmaterjalidele Euroopa turule ­odavamana kui Võrus tehtavad naturaalnahast kingad ja saapad.

Palo ootab ­praegustes oludes riigilt ­kodumaise tööstuse kaitsmist, et säiliksid töökohad. Seda on tema hinnangul võimalik teha riigihankekonkursside kaudu. Palo sõnul tuleks Eestil võtta eeskuju USAst, mille armee korraldab hankeid oma riigi tööstuse huvidest lähtudes. „Et riie, saabas ja söök pärineksid oma riigist,” lausus Palo.

Samuti soovitab ta polii­tikutel eelarveraha pärast kisklemise asemel väärtus­te juurdeloomise soodus­tamisele keskenduda. „Ümberjagatava raha hulk jääb meil ju üha väiksemaks,” ütles ta.