TÖÖTURG • Registreeritud töötute arv Võrumaal kasvab järjekindlalt ning neid on juba ligi viiendik maakonna tööealisest elanikkonnast. Uute töökohtade loomist peavad asjatundjad aga liigse bürokraatia ja võrokeste enda mõtteviisi tõttu raskeks. Töötukassa eelmise nädala statistika kohaselt oli Võrumaal 2775 registreeritud töötut, see on 18,9 protsenti maakonna tööealisest elanikkonnast. Võrumaa on sellise näitajaga maakondadest teisel kohal, jäädes maha üksnes Ida-Virumaast, kus töötute osakaal ületas eelmisel nädalal 20 protsendi piiri.
Võrumaa omavalitsustest kasvas töötus eelmisel aastal kõige rohkem Rõuge vallas — 132 protsenti. Samas oli kogu maakonna töötute arvu kasv 2009. aastal 80,6 protsenti.
Rõuge vallavanem Tiit Tootsi sõnul tuli veerand mullu lisandunud töötutest ühest pankrotistunud puidufirmast, kus korraga koondati 26 inimest. Töötuks jäid ka mõned Rõuge valla inimesed, kes käisid tööl kodust kaugemal.
Vallavanem loodab, et sel aastal olukord paraneb, sest paljud ettevõtjad on kirjutanud projekte, et abiraha saada. Tootsi sõnul näitab see, et nad otsivad oma tegevuses uut suunda. Ka loodab vald käivitada kaugtöökeskuse.
Võrus mööblit tootva ASi Puuslik juhataja Andres Järvpõld on suutnud viimastel aastatel töökohtade koondamisest hoiduda. „Kuusteist inimest on ametis, nagu varemgi,” lausus ta. Samas pole ettevõttes tekkinud vajadust lisatööjõudu palgata.
1990ndate esimesse poolde ulatuva ettevõtjakogemusega Järvpõld peab uute töökohtade loomist praegu raskeks, sest riik on äri alustavale ettevõtjale kehtestanud sedavõrd suured kohustused, et need mõjuvad hirmutavalt.
Kui ettevõtte registreerimine on muudetud ülimalt lihtsaks, siis muude firma käivitamiseks vajalike lubade taotlemine, maksud ning igasuguste inspektorite visiidid võtavad Järvpõllu sõnul paljudelt isu oma äri alustada.
Ka peaks töötukassa Järvpõllu sõnul rohkem pingutama, et riigilt töötutele lubatud stardiabiraha ikka inimesteni jõuaks. Selleks tuleks tema meelest bürokraatiat vähendada.
Võru juurtega majandusteadlane Andres Arrak peab üheks Võrumaa mahajäämuse põhjuseks inimeste mõtteviisi. „Tundub, et võrumaalased on end vaimselt ääremaalasteks tunnistanud, ja seda peaasjalikult seetõttu, et Võrust on pealinna vähemalt kolme tunni jagu sõitu,” lausus ta.
„Soovitan võrukestel endalt küsida, miks näiteks Island ja Uus-Meremaa ei ole ääremaad, aga Tuneesia on. Kusjuures viimane asub Sitsiilia saarest ehk tsivilisatsioonist umbes sama kaugel kui Tallinn Helsingist,” ütles Arrak.
Ääremaastumine on teadlase sõnul tänapäeval kinni eelkõige inimeste mõtlemises. „Loodan väga, et ka võrukesed ärkavad okasroosikeseunest, tõmbavad käed istumise alt välja ja hakkavad suurelt mõtlema,” lisas Arrak.
