Ettevõtluse ­arendamise sihtasutus (EAS) otsustas nädal tagasi toetada üheksat piirkondliku kompetentsikeskuse ideekavandit, nende hulgas Võrumaa kutsehariduskeskuse (VKHK) esitatut. VKHK ideekavand sai toetust pool miljonit krooni, raha kasutatakse kompetentsikeskuse põhiprojekti väljatöötamiseks.

Kompetentsikeskus tähendab ühendust, mis põhi­neb omavalitsuste, teadusasutuste ning ettevõtete koos­tööl. „Kompetentsikeskuse alustalaks on pädevad inimesed, kes aitavad puidu­ettevõtteid nii tehnoloogia kui ka tootearenduse valdkonnas,” sõnas VKHK direktor Tanel Linnus.

Teisisõnu saaksid puidu­ettevõtted abi, kuidas tootmist automatiseerida, uusi tehno­loogiaid kasutusele võtta, oma tooteid viimistleda ja seda kõike säästlikult teha. Veel oleks kompetentsikeskuse ülesandeks ettevõtete nõustamine ja koolitamine ning mitmesuguste teadus- ja rakendusuuringute korraldamine. Kompetentsikeskus aitaks ettevõtjaid ka turunduses.

Eesmärgiks on veel katseseadmed soetada, et ettevõtja ei peaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi saamiseks oma toodet välismaale saatma, vaid saaks seda siinsamas Väimelas testida.

Hüva nõu on kavas pakkuda ka naabritele. „Kompetentsikeskus ei tohiks piirduda ainult Eesti ettevõtete abistamisega, saaksime kaasata ka Läti ja Venemaa ettevõtjaid,” ütles Linnus.

Kompetentsikeskuse rajamisega on võimalik tuua maakonda 50 miljonit krooni euroraha. „Praegu ongi küsimus meie enda kompetentsuses: kas suudame selle keskuse vajalikkust näidata ja suured investeeringud sisse tuua, kas suudame kirjeldada kompetentsikeskuse kasutegurit,” mõtiskles Linnus.

Keskuse ehitus pole selle käimasaamisega võrreldes raske. „Kui saame head ja targad inimesed kaasa lööma, läheb asi ilusti käima,” on Linnus optimistlik. „Tartu ülikooli teadlastel on sahtlid euroraha eest tehtud uuringuid täis, kuid ettevõtjad ei tea neist midagi. Need uuringud sahtlitest välja võtta ja ettevõtjatele kasutada anda on juba suur samm.”

Kompetentsikeskuse hoone ehitataks kutsehariduskeskuse lähedale mahalammutatud sigalate või tühjana seisva talli asemele.

VKHK projektijuhi Heiki Ojala sõnul tehakse praegu usinalt eeltööd. „Oleme algstaadiumis, et uurida samamoodi tegutsevaid keskusi Soomes ja Rootsis ning nähtut analüüsida. Koostame eelprojekte, et asi teoks saaks,” ütles ta. Üks on tema sõnul kindel: 2014. aastaks peab kompetentsikeskuse hoone valmis olema, laborid sisustatud, seadmed soetatud ja targad mehed platsis.

Üks suund, mille kallal töötatakse, on tagada kompetentsikeskuse jätkusuutlikkus, sest pärast ­euroraha lõppemist peab keskus ise hakkama saama. „Ettevõtjad esimese hooga kompetentsi­keskusse raha ei panusta. Raha võiks hakata sisse tulema näiteks konsultatsiooniteenuste pakkumise eest. Üks variant on, et mingi tehnoloogia näitamine on tasuta, kuid tehnoloogia juurutamine ehk väljatöötamine maksaks,” ütles Linnus.

Võrumaa arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu hinnangul on kompetentsikeskus maakonna arengut silmas pidades ülimalt vajalik. „See on Võrumaa arengu jaoks kriitilise tähtsusega projekt. Loodaks väga kõrge tasemega töökohti. Võimalik, et välja arendatakse ka inkubatsioonikeskus, mis aitab noortel ettevõtjatel alustada,” ütles ta.

Võru kompetentsikeskuse ideekavand on ainuke, mis on seotud puidu valdkonnaga. Võru maavanema Ülo Tuliku sõnul on poole miljoni krooni suurune toetus Võrumaast Kagu-Eesti puidukeskuse kujundamisel samm edasi. „Puidutööstusest sõltub meie inimeste toimetulek ja tööhõive. Uued teadmised ja oskused, mis kompetentsikeskuse rajamisega lisanduksid, aitavad säilitada maakonnas aastakümnetega välja kujunenud puiduettevõtluse keskse tähenduse,” ütles ta.

Praeguseks on loodud ka plaanitava kompetentsikeskuse sihtasutus. Sellel on 16 partnerit, nende hulgas ettevõtted, omavalitsused ja Tartu teadusasutused.