Peretoetustele ette nähtud summa sotsiaalministeeriumi eelarves kasvab tuleval aastal enam kui veerandi võrra ehk 26,5 protsenti.

Peretoetuste tarbeks on tuleva aasta eelarves ette nähtud 344 798 420 eurot, mida on 72 247 607 euro võrra enam kui tänavu, mil peretoetusteks oli ette nähtud 272 550 813 eurot.

1. jaanuarist ei sõltu lapsetoetus ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus enam lapsetoetuse määrast. Toetused kehtestatakse konkreetse suurusena.

Tuleva aasta algusest tõstetakse lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 19,18 eurolt 45 euroni ning pere kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 76,72 eurolt 100 euroni.

Tuleval aastal tõstetakse ka eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, mis tõuseb 191,80 eurolt 240 eurole kuus.

Peretoetuste kulu kasv on tingitud lapsetoetuse ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse tõusust.

Maksimaalse vanemahüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu on tuleval aastal 849,65 eurot. Tänavu on see summa 792,75 eurot. Sellest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus tuleval aastal 2548,95 eurot kuus ja võrreldes käesoleva aastaga suureneb maksimaalne hüvitis 170,70 euro võrra.

Inimesed, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad vanemahüvitist 355 eurot kuus ja inimestele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammäära suuruses, mis tuleval aastal on 390 eurot.

Tuleva aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 15 992 vanemahüvitise saajaga ja keskmise hüvitisega 865 eurot. Sel aastal on vanemahüvitise saajaid 17 290 ja vanemahüvitise keskmine suurus 820 eurot. Eelarve kahaneb saajate arvu vähenemise tõttu.