Menu

Võrus puhkav soomlane: Tamula rand on ohtlik!

Eesti juurtega soomlane Reni Hildeen on võtnud istet Tamula rannakohvikus ja räägib, mispoolest Tamula rand on ohtlik.

AJALUGU Laupäev, 31. juuli 2010 Võrumaa Teataja

Lisaks juba paljuräägitud uppumisohule tõi Eestis puhkav Võru juurtega soomlane Reni Hildeen välja veel mitmed asjaolud, mille poolest värskelt uuenduskuuri saanud Tamula rand on ohtlik.

Hildeen, kelle ema Regina Klaus on sündinud Võrus ja kelle maja asub ranna vahetus läheduses, rääkis, et rand on küll väga kena väljanägemisega ning sellesse on pandud palju raha, ent ujuma minnes võid saada vigastada, sest paadisilla juures asuvad ja selle kinnihoidmiseks kasutatavad betoonplokid on tähistamata. Hildeen näitas arme oma mõlema jala peal, mis tulid ootamatust veealusest kokkupõrkest betoonist lahmakatega. „Ujumisrannas ei saa olla vees sellist asja,” märkis ta, „see on väga ohtlik!”

Lindeen, kelle enda elamine on Soome lõunarannikul Tammisaaris ja kes seetõttu on kursis vastavate nõudmistega, rääkis veel, et ujumisrannas ei tohiks üldse olla paadisilda nagu see on Tamula rannas, kus ujujate keskel sõidavad ringi mootorpaadid. Selline asi on Lindeni sõnul lubamatu juba eurodirektiivi järgi. „Paadisadam ja supelrand ei saa olla koos!” hoiatas Lindeen. Tema sõnul võiks paadisillad viia rannast eemale, selleks on Tamula ääres ruumi küll. „Nii nagu pargis ei tohiks olla parklat,” tõi 73-aastane mees paralleeli kuiva maaga.

Müra ei lase puhata

Tamulaäärsete probleemidena tõi Lindeen veel välja reedeõhtused kontserdid rannaäärses bangalos, mis häirivad ümberkaudseid elanikke. „Mul on korter seal tornmajas ja isegi sinna on kuulda,” rääkis ta. Mehele tagastatud rannaäärses majas elab üürnik, kes töötab Võru juustutehases vahetustega tööl ning ei saa end tööks välja magada kui öösel kostab kõva muusika. Naine on pöördunud ka politsei poole, ent abi pole saanud. Lindeen hoiatas, et eurodirektiivid näevad ette, et päeval ei saa elurajoonis olla muusika valjem kui 85 dB, öösel valjem kui 45 dB. Kui keegi juhtub muusika valjust mõõtma ja see osutub normist suuremaks, võib linn saada trahvi mitmekümne tuhande euro ulatuses. Vastavad pretsedendid on juba olemas näiteks Hispaanias, kus Lindeen talviti puhkab. „Selline vali muusika võib linnale kalliks maksma minna,” rääkis mees.

Samuti rääkis Lindeen, et Tamula järvel võiks olla lubatud purjelaudade või purjepaatidega sõitmine, mis ei tee müra ja reostab vähem keskkonda. Lindeeni sõnul eritavad väiksed kahetaktilised paadi- ja skuutrimootorid paratamatult koos heitgaasiga ka õli, nii et nende kasutamist soovitakse juba Soomes veekogudel ära keelata. Seoses purjedega meenus Lindeenile kümne aasta tagune Händeli veemuusika kontsert, kus rannavalvur läks oma mootorpaadiga järvele taga ajama üht järvele sõitma läinud purjelaudurit, ning lõikas läbi ilutulestiku kaablid, mistõttu jäi üritus ilma kauni kulminatsioonita.

Samas tõdes Soomes elanud mees, et Tamula rand on väga ilus ning siin puhkavad ka tema kolm last ning kümme lapselast. Poole suvest veedab ta koos naisega Võrus ning kavandab oma ema vanemate majas remonti. Lindeeni ema nimi oli Regina Klaus, kes suri 2003. aastal ja kelle isa Alfons Klaus oli ametis piiritusetehase raamatupidajana. Regina käis Soome Lahti linna kingatehase omaniku juurde lapsehoidjaks ning kohtus seal oma tulevase mehe Nils-Eric Hildeeniga. Noored abiellusid Võrus 1936. aastal ning Reni Hildeen sündis aasta hiljem Soomes.

Pärast sõda tuli Reni Hildeen Eestisse taas 1990. aastal ning sellest ajast peale on oma juuri avastanud Eestis. Ta on käinud Võru kalmistul, kus leidnud oma emapoolse vanaisa vanemate ning vanaema vanaisa hauad. Tema emapoolse vanaema vanavanemad on pärit Lõuna-Saksamaalt ja kandsid nime Scherer. Eestisse sattusid nad läbi Peterburi, kus pereisa töötas kellassepana. Ka Eestis tegutses mees kellassepana Kreutzwaldi tänaval majas nr 18, kus praegu müüakse Soomest toodud mööblit.

Reni Hildeeni ema isapoolne suguvõsa on pärit Võrumaalt, juba 17. sajandist on teada Tõnis Hermani poeg, kes võttis kasutusele perenime Klaos. Sellest nimest sai lõpuks Klaus. Ema isapoolne vanaisa isa töötas tislerina majas Jüri tn 27, mis on praegu tuntud kui Pächteri maja.

Reni Hildeen ütles, et kuivõrd ta ema oli Eesti kodanik, siis taotlesid nii ta ise kui ka tema lapsed Eesti kodakondsuse ning neil on nii Soome kui Eesti passid. „Kuigi ma räägin seda keelt halvasti, tunnen, et olen siin kodus,” rääkis Hildeen oma suhtest Eestiga, ja seda täiesti arusaadavas eesti keeles. Tema väitel on soomlased eestlastest palju tõsisemad, seda näeb ta oma Eestis elavate sugulaste pealt, kes on palju lõbusamad kui seda on keskmine soomlane.

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next