Menu

Iva: puudega inimesed peavad soovi korral saama iseseisvat elu elada

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva  FOTO: Facebook Kaia Iva

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on seisukohal, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui seda igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.

"Puudega inimene on inimene teiste seas, kes vajab samuti kõiki võimalusi, et elada nii aktiivset ja iseseisvat elu, kui ta seda ise soovib ja tervis võimaldab. Selle hoiaku küpsemine ühiskonnas on vajalik, et väärika ja ligipääsetava elu võimaldamine ei jääks meie endi praktiliste oskuste või julguse, hoiakute taha,“ ütles Iva ministeeriumi pressiteate vahendusel.

"Nii Eestis kui mujal maailmas kogeb suur hulk inimesi igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi. Soovin, et erinevaid teenuseid ja tooteid pakkudes mõtleks igaüks meist ka sellele, et näiteks tarbetu trepiaste, puuduv koodirida IT-lahendustes või lihtsalt hirm erineva ees ei saaks kellelegi takistuseks igapäevaelu tegemistes. Ka iga omavalitsusjuht peab esmajoones mõtlema sellele, kas tema inimestel on olemas vajalik sotsiaaltransport ja muud teenused," selgitas Iva.

Et selgitada välja, milliseid teenuseid ja tuge vajavad puuetega lapsi kasvatavad pered kõige rohkem, on Turu-uuringute AS tänavu küsitlenud enam kui 1600 perekonda. Põhjalik kaardistus valmib järgmise aasta esimeses pooles.

"Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on pakkuda vajalikku tuge, et vältida pereliikmete läbipõlemist ning lähiajal valmiv põhjalik kaardistus annab teenuste arendamiseks väärtuslikku infot," märkis Iva.

Senisest rohkem on riigil kavas pöörata tähelepanu omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused sageli ahtad. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018–2021 kokku 16,4 miljonit eurot.

Eeloleval aastal on kavas senistele erihoolekandeteenustele lisaks rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu.

Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis üle 149 000 puudega inimese – neist enam kui 12 000 on puudega lapsed, kellest 732 on sügava, 7164 raske ja 5000 keskmise puudega.

Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6 protsenti ei tööta või töötavad osaajaga, kuna vajalikud teenused puuduvad. Lisaks tööturult kõrvale jäämisele võivad need samad inimesed sattuda ka ise abivajajateks.

ÜRO eestvedamisel hakati rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistama alates 1992. aastast, et tõsta inimeste teadlikkust, parandada puuetega inimeste olukorda ja tagada neile võrdsed võimalused. 

Käesoleval aastal algatas sotsiaalministeerium kampaania "Ära põe", milles erivajadustega inimesed ise jagasid Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevatöös ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. Videosid näeb veebilehel www.tegijad.ee .

Pühapäeval tähistab maailm rahvusvahelist puuetega inimeste päeva.

ENIMLOETUD

VIIMASED