Menu

Riigikogulane vastab kodanikuühiskonna kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Novembri viimasel ehk siis juba tuleval nädalal, 24.–30. novembrini toimub üle vabariigi „Ühisnädal”, mille üldine eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu kodanikuühiskonnale. „Ühisnädala” ajal on kõik oodatud midagi ette võtma ja varasemalt mõttes olnud ideid ellu viima, olgu selleks siis organisatsiooni avatud uste päev, arutelu kohaliku omavalitsuse inimestega või mõni teine tore sündmus, mõttekoda, kunstinäitus või kasvõi oma sõpruskonna ühine väljasõit. Kõik, mis väärtustab või tutvustab teistele kodanikualgatust, koosloomist ja ühistegevust, on teretulnud ning oodatud.

Võrumaal on „Ühisnädala” raames kavas terve rida üritusi, mis kulmineerivad nädala lõpus, reedel, 28. novembril „Noorte osaluskohvikuga” Võrumaa Toidukeskuses, laupäeval vabaühenduste konverentsiga Uue-Antsla rahvamajas ja pühapäeval jõuluvanade laadaga Antslas. „Osaluskohvik” lahkab noorte pakilisi probleeme, konverentsil on kavas paneeldiskussioon, milles osalevad Võrumaalt valitud riigikogu liige Valdo Randpere, Meremäe vallavanem Rein Järvelill ning kodanikuühiskonna eestvedajad Emil Rutiku ja Leili Väisa. Laadal osaleb poolsada jõuluvana üle Eesti, kes kogunevad Võrumaale jõuluvanade iga-aastasele kokkutulekule.

„Ühisnädala” ettevalmistamisega on Võrumaal tegelenud Võrumaa arenguagentuur ja „Ühisnädala” korraldajate palvel võtsime ühendust Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetega, et uurida, mis seoses kodanikuühiskonnaga hinges pakitseb.
Hiljem saavad riigikogulaste tähelepanekuid või küsimusi kommenteerida kodanikuühiskonna eestvedajad.

Küsimused olid järgmised:

1. Novembri lõpus peetakse Eestis „Ühisnädalat”, mis on pühendatud kodanikuühendustele, mis tegutsevad valdavalt mittetulundusühingute ja sihtasutustena. Millised on teie ettepanekuid, mis küsimused või probleemid tuleks Kagu-Eesti MTÜdel tõstatada-lahendada? Mis on need küsimused kodanikuühendustele, mis teil hinges pakitsevad? Palun edastage oma ettepanekud või küsimused!

2. Kes oleks need inimesed, kes võiks teie esitatud ettepanekuid kommenteerida või küsimustele vastata? Pakkuge välja mõned nimed!

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Vabaühendused on üha enam aktiviseerumas Eestimaa eri paigus. Inimesed on väga informeeritud ja teavad probleeme ning tahavad pakkuda lahendusi. Soovitakse kaasa rääkida kohalikel ja riiklikel teemadel. Osaletakse vaatlejana või eksperdina. Kogukonnalt küsitakse ka arvamusi ja kooskõlastusi. See on ka normaalne, sest riik ega kohalik omavalitsus ei suuda kõike ise lahendada.

Kodanikuühenduste töö sõltub aktiivsetest inimestest. Üks teema on rahastamine riiklikul või kohalikul tasandil. Tähtis on ka info liikumine ühenduse sees ja info väljapoole.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Tänavuse „Ühisnädala” keskmes on kodanikuharidus ehk siis kõik, mis tutvustab teistele kodanikualgatust ja koosloomist. Minu küsimus oleks meie kandi ajalehtede peatoimetajatele ning ka Irja Tähismaale: kuidas tõsta Kagu-Eesti inimeste eneseusku ja kas meie ajalehed saaksid selles kaasa aidata?

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Mulle tundub, et meie kodanikuühendused on veel liiga nõrgad, et näiteks Kagu-Eesti tasemel midagi suurt ellu viia. Seni on edu saavutatud külaliikumise ja kodukandi projektide teostamise raames, rajades kaasaegseid külakeskusi ja kooskäimise kohti. Kuid kodanikuühiskonna laiema eesmärgini, mis tasakaalustaks ärimaailma ja avaliku võimu suurt mõju ühiskonnas, pole me veel jõudnud. Kagu-Eesti põhiprobleem on uute töökohtade loomine, kuid selles osas jääb kolmanda sektori mõju keskvalitsusele Toompeal kindlasti nõrgaks. Sotsiaalne ettevõtlus on selles osas pisut ära teinud, kuid heast lõpptulemusest ollakse veel kaugel. Ka pole ma kuulnud, et kolmas sektor valjuhäälselt kõrgemat palka või suuremaid pensione nõuaks või tuleks üksmeelselt välja laste- ja peretoetuste suurendamise nõudmisega. Või siis esitaks valitsusele oma programmi Lõuna-Eesti noorte väljarände pidurdamiseks. Mulle jääb arusaamatuks, miks nii mõnigi sädeinimene rõhutab, et poliitikaga tema ei tegele. Minu meelest vastupidi, kodanikuühiskonna eest seisjad peaks töötama tihedais sidemeis poliitiliste parteide ja liikumistega. Ainult üheskoos võiks midagi saavutada. ACTA-vastane ühisliikumine oli heaks näiteks, kuidas demonstratsioonidega kogu maailmas saavutatigi oma eesmärgid ja rida IT-piiranguid, milliseid nii USA kui Euroopa Liit plaanisid, jäidki tegemata.    

2. Ehk soovitaksin eeskujuks kodanikuühiskonna aktivisti ja filmiprodutsenti Artur Talvikut. Hiljuti esines ta riigikogu ees, kui kodanikuühiskonna küsimus kui riiklikult tähtis küsimus arutluse all oli. Ta jättis hea mulje, kuid ka tema kõnest kumas läbi kahtlusevari, et kas ikka suudame saavutada seda, millest unistame. Siiani on kodanikuühiskonna aktivistid jätnud endast mulje kui üksikute inimgruppide tegevusest vabal ajal uue paadikuuri ehitamisel või vana traktori remontimisel. Selleks neile muidugi edu ja jõudu! Kuid ootaks ka mõnda kõvemat ühist sõnumit või üleskutset, kuidas Eestis heaoluühiskond välja ehitada. Igal juhul mina neid aktiivseid inimesi toetan ja olen neid alati valmis ka abistama, kui suudan. Ikka selle ühise ülla eesmärgi, meie kõigi parema tuleviku nimel!

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kodanikuühiskond on ühiskond, kus inimeste põhiõigused peavad olema kaitstud ja inimesed saavad teha omaalgatuslikku koostööd. Headeks näideteks on laulu-, tantsu- ja pillimänguseltsid ning nende vabatahtlikku tegevust saab ainult tunnustada. Korteriühistud ning külaliikumine on pannud inimesi koos mõtlema, tegutsema ja ühiselt midagi ära tegema. Hariduse valdkonnas võib esile tuua waldorfkoolide tegevuse ja kodanikualgatuse korras koolihariduse korraldamise Pikakannu koolis.

Olen ise pikalt spordiga tegelenud ja spordivaldkonnas leiab väga palju, mis on kodanikualgatuse korraldatud. Enamik pallimänguklubisid on tekkinud kodanikualgatuse korras. Heaks näiteks spordis on orienteerumisklubi Kobras, kes saab edukalt hakkama ka maailmameistrivõistluste korraldamisega. Omast kogemusest tean, et motomehed ei ole kunagi riigi või omavalitsuse rahalisele toetusele lootnud, aga nende tegevus on tähelepanuväärne ja seda väga pika aja jooksul.

Minu arvates on nii, et mida vähem valitsus kodanike eest hoolitseb, seda tugevamalt kodanikud oma huvide eest seisma hakkavad. Kui päästekomandod suletakse ja toimub pidev politseinike arvu vähendamine, siis alternatiiviks on vabatahtlikud päästekomandod, naabrivalve korraldamine ja abipolitseinike arvu suurendamine. Vabatahtlik tegevus on loomulikult hea, aga tihti tekib ka küsimus, et kuhu siis maksumaksja rahad kuluvad.

Suuremaks probleemiks on kodanikuühenduste rahastamine ja nende tegevusele kindlustunde andmine. Siin on veel palju lahendamata küsimusi ning ilma rahata ja ainult oma vahenditest ei suuda kodanikuühiskond oma ülesandeid lõputult täita.
Kagu-Eestis on väga palju sädeinimesi, kes veavad kodanikuühendusi, aga konkreetselt ei hakka kedagi nimeliselt välja tooma, sest nad kõik on hästi tublid ja suure tänu ära teeninud.

Kalvi Kõva (SDE): Olen kättpidi seotud mitme kodanikuühenduse tegemistega. Kodanikuühiskonna mõte just ongi: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!” Jah, sageli luuakse mittetulundusühing just millegi vastu või mingit asja tagant lükkama, kuid tihti paneb ühist sammu astuma hoopis soov midagi koos ära teha kogukonna ning seeläbi ka enda heaolu ja elukvaliteedi tõstmiseks. Kui minu hingel pakitseks mingi kindel teema või probleem, mida saaks läbi kodanikualgatuse lahendada, siis oleks juba asutanud selleteemalise mittetulundusühingu. Kindlasti tekib küsimus, kust võtavad need tulihingelised mittetulundusühinguid vedavad sädeinimesed oma jõu päevast päeva teha vabatahtlikku tööd? Kuidas nad laevad oma paake ja kas nende jõud ei rauge?

  • Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.
  • Innar Mäesalu (Reformierakond) ei vastanud.
  • Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
  • Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
  • Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
  • Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

15 PÄEVA ENIMLOETUD