Menu

Võru praost Urmas Nagel: „Homod võiks kirikult ise abi otsida.”

Võru Katariina kirik. Foto: INNO TÄHISMAAVASTASSEIS • Võru praostkonna praost ja Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel ütles Võrumaa Teatajale, et Eesti kirikud on justiitsministri plaanile mitteabielulised kooselud seadustada absoluutselt vastu. Kui seda aga siiski tehakse ja samasoolised saavad loa oma kooselud registreerida, siis kirik neid igatahes Põhjamaade eeskujul laulatama ei hakka. Kiriku hinnangul on homoseksuaalsus patt ja homo on inimene, kes oma kiusatusega ei võitle. Tänapäeva kirik enam kedagi heteroks pöörama ei hakka, kuid näeks meelsasti, et homod ise kirikust abi otsiks.


Võru praost Urmas Nagel, olete öelnud, et kirik näeb samasooliste kooselus pattu ja et Eesti kirikud kindlasti samasoolisi laulatama ei hakka. Justiitsministri töökavas on aga mitteabielulise kooselu seadustamine, abielust ei räägita. Millele kirik täpselt vastu on – kas ainult homoabieludele või ka kooselude seadustamisele?


Urmas Nagel:
Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht on hetkel selline, et oleme sellele plaanile absoluutselt vastu, nii abieludele kui mitteabieluliste kooselude seadustamisele. Kirikute nõukogu koosneb muidugi väga paljudest kogudustest ja 100protsendilist üksmeelt pole seal kunagi, kuid üldine arvamus on praegu jah selline, et oleme vastu.

 


Miks kirik samasooliste abielude vastu seisab?


U. N.:
Kirik lähtub sellest, et pühakirjale toetudes on tegemist patuga. See on kõikide Eesti kirikute seisukoht. Võime muidugi väljendada vaid oma arvamust, mingit survet me ministrile avaldada ei saa, kuid hetkel ei ole Eestis ühtegi kirikut, kes oleks valmis samasoolisi paare laulatama. Katoliku kirik ei saa seda teha niikuinii, nemad alluvad Roomale ja saavad oma juhtnöörid sealt. Laiemas plaanis on seis selline, et Balti riikide luterlikud kirikud ja ingeri kirik otsustasid üheskoos, et on vastu, Soome otsib kompromissi ja Rootsi lubab (samasoolistel abielluda – toim).


Kuidas kavatsevad kirikud käituda, kui samasooliste abielud seadustatakse?


U. N.:
Sellisel juhul kirikud samasoolisi paare ei laulata. Mingeid manifestatsioone me korraldama hakata ei kavatse. See teema on tegelikult alles viimasel ajal üles kerkinud, varem pole sellealast diskussiooni toimunud. Alles viimasel paaril aastal on sellest rääkima hakatud. Teatud huvigrupid on muutunud aktiivsemaks ja eks Euroopa Liidu poolt on ka press …


Mis te arvate, miks Põhjamaad (näiteks Rootsi) on läinud homoabielude seadustamise teed?


U. N.:
Nimetaksin seda ilmlikustumiseks – kirik peab üha enam arvestama ühiskonna soovidega. Tekib küsimus, kas ja kui palju saab kirik vastuvoolu ujuda. Sellist aega nagu praegu pole kunagi varem olnud. Teisalt ei saa ühelgi küsimusel olla vaid üht vastust – kirik peab tõsiselt arutama, kuidas tema kuulutus ses uues ja muutunud ühiskonnas kõlama peab.


Tuleb moderniseeruda?


U. N.:
Siis peab mõtlema, mida see moderniseerumine endast täpselt ette kujutab! (Naerdes:) On üks hea ütlemine – see, mis on kõigile ühtemoodi selge, pole kunagi selge. Aga jah, tuleb mõelda, kuhu tõmmata sellisel juhul piirid. Mina isiklikult eelistan vastuste otsimisel mediteerimist ja asjade üle mõtisklemist. Ise ma ses (homoabielude seadustamise – toim) küsimuses enneolematuid aktsioone ei ennusta. Arvan, et ka Eesti ühiskond toetab selles osas pigem traditsioonilist lähenemist. Kui midagi on kogu aeg nii olnud, siis selleks, et seda muuta, peab olema väga hea põhjendus. Kirik pole nii suur erand, kui tunduda võib.


Kui jätta abielud kõrvale, siis kuidas suhtub kirik homoseksuaalsetesse inimestesse üldiselt?


U. N.:
Pühakirja järgi on tegu eluviisiga, mis pole loomulik, seega patuga. Aga see ei tähenda, et pooldame nende inimeste häbimärgistamist või muul moel diskrimineerimist. Leiame, et kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda armastusega.


Kas Eesti kirikud on teinud ka mingeid katsetusi, et homosid ebaloomulikult ehk patuselt teekonnalt kõrvale juhtida?


U. N.:
Ma kardan, et me pole selleks piisavalt pädevad. Tean, et Roomas on seda tehtud ja saavutatud ka tulemusi, aga see nõuab suuremat kompetentsi, kui meil hetkel pakkuda on. Meie kirikud pole homoseksuaalsuse igakülgseks tunnetamiseks veel päris valmis.


On nad teie arvates sellisena sündinud või on see vabalt valitud eluviis?


U. N.:
Kirik arvab, et tegu on inimestega, kes oma kiusatusega ei võitle – nii et jah, meie hinnangul on see pigem valitud eluviis. Samas ei soovi me inimeste eraellu väga sekkuda. Nad võiks ise kirikult abi otsida ja ennast oma eluviisides ohjeldada.


Nii et kirik pigem taunib, aga ei sekku?


U. N.:
Pigem nii jah. Mina isiklikult näeksin meelsasti, et nende inimeste ja kiriku vahel oleks dialoog. Praegu seda kahjuks pole. Kui toetume ainult pühakirjale, siis on homoseksuaalsus patt. Aga selge on ka see, et iga põlvkond peab sealsed tõed enda jaoks uuesti avastama ja lahti mõtestama.


Kui palju on Eesti kogudustes homoseksuaalidest liikmeid?


U. N.:
Arvan, et paar-kolm liiget on vast igas koguduses. Neid on olnud ka neis kogudustes, kus mina õpetajaks olen olnud, ja võin küll kinnitada, et see pole kogudustes mingeid probleeme põhjustanud.


On mõnest homost teie teada ka kiriku juhatusel hetero saanud?


U. N.:
Olen kuulnud, et seda on juhtunud. Roomlased väidavad, et neid on päris palju. Aga homoseksuaalsus on väga kirju mõiste – see võib olla ka subkultuuri või protesti väljendus. Tuleb enne väga põhjalikult mõelda, kui kellelegi või millelegi hinnangut anda.

OLULIST

• Eesti kirikute nõukokku kuulub kümme kirikut:
• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
• Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
• Eesti Metodisti Kirik
• Rooma-Katoliku Kirik
• Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
• Adventistide Koguduste Eesti Liit
• Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus
• Eesti Apostlik Õigeusu Kirik
• Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
• Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
• Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on 164 kogudust, mis on koondunud 12 praostkonnaks. Praostkondi juhivad praostid.
• Võru praostkonda kuuluvad Kanepi, Mehikoorma, Petseri, Pindi, Põlva, Räpina, Roosa, Rõuge, Urvaste, Vastseliina ja Võru kogudus.
Võru praostkonna praost on Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel.

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED