Menu

Piirivalve uus reostustõrjelaev sai nimeks Kindral Kurvits

Politsei- ja piirivalveamet sai reedel kätte uue multifunktsionaalse reostustõrjelaeva, mis hakkab kandma okupatsioonieelse piirivalvejuhi Ants Kurvitsa järgi nime Kindral Kurvits.

Piirivalve uue lipulaeva ehitus maksis 33 miljonit eurot ning see multifunktsionaalne reostustõrjelaev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes. Samuti suudab laev liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Laeva ehitas Soome firma Uudenkaupungin Työvene OY, teatas politsei- ja piirivalveamet. Kindral Kurvits on 63,9 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning süvisega 4,2 meetrit. Laev hakkab teostama järjepidevat reostuse seire- ja ennetustööd võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi läbi viia ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning Soome lahe keerulistes jääoludes. Uue laeva korpuse valmistas alltöövõtu korras Riia firma.

Valdavalt hakkab reostustõrjelaev paiknema tõenäolisemates riskipiirkondades, milleks Eesti vastutusalas on Soome laht ja Läänemeri. Laeva paiknemine riskipiirkonnas on kalkuleeritud selliselt, et kuni 15 sõlmeni ulatuvat kiirust arendav laev on võimeline sündmuskohale jõudma hiljemalt kuue tunniga ning alustama tööd 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest.

Laeva ristis presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes märkis reedel Tallinnas piirivalve sadamas laeva vastuvõtutseremoonial, et  uue laeva sünnilugu ühendab endas nii Euroopat kui kitsamalt Läänemere Eesti poolset nurka, teatas presidendi kantselei pressiesindaja BNS-ile.

"Korpus ehitati Lätis, laev valmis Soomes, sõitma hakkab peamiselt Eesti vetes, enamus ehitusrahast andis Euroopa regionaalarengufond – neis kildudes peegeldub meie omavaheline seotus. Ja ühine kohustus hoida Läänemerd puhtana," lausus Evelin Ilves laeva ristimisel.

Evelin Ilves avaldas lootust, et Kindral Kurvits ei jää viimaseks omataoliseks ning lähimal ajal sõidab Eesti lipu all veel sarnaseid laevu. "Eesti on nüüd reostustõrje võimekuselt poole tublim kui enne, kuid seda on siiski vaid veidi enam kui veerand miinimumnõuetest, mida soovitab Eestile Läänemere merekeskkonna kaitset korraldav Helsingi Komisjon," nentis laeva ristiema.

Eesti soetas merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajaliku laeva Euroopa regionaalarengu fondi 28 121 005 euro suuruse toetuse abil. Riik panustas omaosalusena suurprojekti 4 959 523 eurot.

Eesti piirivalve laevadest on veel kaks presidendi abikaasade poolt ristitud. 1995. aastast on Helle Meri laeva Pikker ristiema ja Ingrid Rüütel 2002. aastast laeva Kati ristiema.

Uus reostustõrjelaev sai nime Ants Kurvitsa järgi, kes oli aastatel 1922-1939 Eesti piirivalve ülem ja Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu auesimees. Ants Kurvitsat loetakse esimeseks Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kuna pärast Saksa okupatsiooni määrati Ants Kurvits 16. novembril 1918 Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.

Pärast nõukogude okupatsiooni algust vahistasid punavõimud Kurvitsa ja saatsid ta Venemaale vangilaagrisse. Ants Kurvits suri 56-aastasena 1943. aasta 27. detsembril Venemaa Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris, kus hullunud valvur ta surnuks pussitas.

Kommentaarid  

0 #1 Guest 2013-07-15 20:52
:lol: :-) ;-) 8) :-* :oops: :sad: :cry: :o :-x :eek: :P :P :S :u
Tsiteeri | ebasobiv
0 #2 Lugeja 2013-07-16 15:35
Õige nimi oleks pidanud olema Tarmo Kõuts.
Tsiteeri | ebasobiv

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED