Menu

Riigikogulane vastab maavarade kaevandamise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Läinud nädalal tulid Mõniste valla inimesed kokku rahvamajja, et avaldada meelt kavandatavate kaevanduste rajamise vastu Karisöödi külla. Planeeritav 130 hektari suurune kaevanduseala keeraks inimeste arvates elu vallas pea peale ning seni puhta ja rikkumata looduse ning vaikse keskkonna poolest inimesi köitnud Mõniste vald võib hakata elanikest ilma jääma.

Praegu käib Võrumaal dolokivi kaevandamine Meremäe vallas Marinova külas, kus kaevanduse suurus on kümmekond hektarit. Marinovas kaevandatakse dolokivi vee seest, et mitte vett välja pumbata ja sellega põhjaveetaset alandada. Erinevalt Marinovast asub aga Mõnistes dolokivi sügaval, kuni kaheksa meetri sügavusel, mistõttu tuleb kivi kättesaamiseks kaevata sügav auk. Ümberkaudsed inimesed on hirmul, et nende kaevud jäävad tühjaks.

Mõniste karjääri tulevik selgub alanud keskkonnamõjude hindamisest, mis peaks sügiseks valmis saama. Lõpliku otsuse karjääri osas annab keskkonnaministeerium. Kuivõrd valitsuse tegevust Eestis suunab riigikogu, siis uurisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt nende arvamust Mõniste kaevanduse ja üldse kaevanduste kohta Kagu-Eestis. Küsimused olid järgmised: 1. Mõniste valda on kavas rajada kaks suurt dolokivikaevandust kogupindalaga 130 hektarit. Ettevõtja näeb vajadust kaevanduseks seoses teede ehitusega Kagu-Eestis, kohalikud inimesed on hirmul, et suur kaevandus kahjustab keskkonda. Kas sellise kaevanduse rajamine Kagu-Eestisse on põhjendatud ja miks? 2. Eesti Vabariigi algusaastatel 1920ndatel hakkasid inimesed Võrumaal Kasaritsas kulda kaevandama, selle tegevuse lõpetasid algavad põllutööd. Millised on Kagu-Eesti olulisemad maavarad, mille kaevandamine võiks tulevikus kõne alla tulla?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Küsimusele lõpliku vastuse andmiseks peab olukorraga põhjalikumalt tutvuma. Ent selle järgi, mis ajakirjandus avaldanud, jääb küll mulje, et Mõniste valla Karisöödi küla Kalkahju planeeritavat dolokivikarjääri hetkel küll vaja ei ole. Kui arendaja OÜ Aigren Kaevandus esindaja Meelis Kibena ise ka ei suutnud koosolekul rahvast veenda ja põhjendada, miks ikka tarvis kopp maa sisse lüüa, siis peaks asjaga pisut ootama. Saan aru, et transport muutub üha kallimaks ja killustiku vedamine pika vahemaa taha tõstab ehitustegevuse hinna kõrgemaks, kuid uisapäisa tegutseda ka ei tohiks. Mõistan, et on otstarbekas rajada karjäärid sinna, kus on nõudlus suuremaks läinud, sest nii saaks odavamalt läbi, kuid ärgem unustagem loodust – seda kallist vara, mida me taastada ei suuda!

Vaadake, millega me oleme Kohtla-Järve kandis hakkama saanud! Oleme maapõue tühjaks kaevandanud, veesooned sassi ajanud, looduse rüüstanud. Mille nimel? Vaid selle nimel, et põlevkivi ahju ajada. Ometi oleksime mõne muu kütusega hakkama saanud ja võinud põlevkivi tulevastele põlvedele hoida. Ent Eesti ettevõtjate ahnus ajab upakile, mitte ainult kohaliku elu, vaid kogu riigi majanduse. Ikka kohe kaevama, kasum taskusse ja siis putkame minema! Looduse peale ärimehed ju ei mõtle. Aga oleks aeg, härrased!

2. Ma pole riigikogus üheski arengukavas Võrumaa suuri tee-ehituse plaane lähemaks ajaks näinud. Eks siis arendaja – vastupidiselt oma väidetele – tahab killustikku ikka kaugemale vedada. Ometi pidi ju see Kibena sõnul kallis olema. Tundub, et asja taga on lihtsalt üks suurem äriprojekt ja kopsaka kasumi noolimine.

Võrumaa Teataja tõi ära hea nalja Kasaritsa kandi kohaliku kullakaevanduse kohta. Eks neid õnneotsijaid on tõepoolest ennegi olnud. Ent on ka praegu. Leht kirjutab, et muuseumi arhiivis on isegi säilinud vastav foto, kus küla naised labidate ja rehadega kullaleidmiseks maad kaevavad. Tore, et tol korral rohkem maad sonkida ei jõutud. Nüüd peaks lehes ilmunud fotod äsjase keevalise koosoleku kohta ka muuseumisse viima. Las 100 aasta pärast rahvas vaatab, kui mõistlikud inimesed 2014. aastal Võrumaal elasid ja kuidas nad rinnaga loodust kaitsesid! Pole vist tõesti üht uut kaevandust hetkel tarvis.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kaevandusi saab rajada siis, kui on selge, et kaevandamisega ei kaasne ohtu keskkonnale ja kohalikud inimesed mõistavad ettevõtmise vajalikkust. Peavad olema tehtud keskkonnamõjude uuringud ja selgitustööd kohalikele inimestele. Mida rohkem inimesi kaasatakse, seda parem lõpptulemus sünnib.

Kagu-Eesti olulisemad maavarad on liiv ja kruus. Kahjuks on selgunud, et kruusateede ehituseks kruusa ei jätku, sest uute kaevanduslubade saamine on osutunud väga keerukaks. Selles osas peaks küll riik midagi ette võtma, sest Saatse tee ehitus näitas, et kruusa asendamine teiste materjalidega ei anna loodetud tulemust.

Rein Randver (SDE): Kehtib põhimõte, et maapõues olevaid maavarasid tuleks kasutada meie enda majanduses, ehituses, teedeehituses. Kaevandamisloa taotlused on esitatud sellest vajadusest tulenevalt. Kindlasti peab menetlemisel tegema koostööd kohaliku kogukonnaga. Väga tähtis on, milliseks kujuneb keskkonnamõjude hindamisel keskkonnanõuete suurus. Kas on kaevandamispiirkond ja selle lähiala on looduse poolt tundlik ala? Millised on kaevandamise mõjud põhjaveele ja veekogudele? Selguma peavad ka kaevandamisega seotud teemad. Kas tekib müra, vibratsiooni, tolmu? Kuidas on suurele muutusele piirkonnas valmis maanteed? Loa menetlemisest ning koostööst kohalikega selgub, kas ja kuidas kaevandada.

Loetelu ei ole lõplik, aga olulisemad varad on kruus, liiv, kvaliteetne Piusa klaasiliiv, savi, turvas, lubjakivi, uuritud on ka Värska muda.

Aivar Rosenberg (Reformierakond): 1. Kaevandamist Eestis reguleerivad seadused. Ettevõtjal on mõistlik lisaks seadustele ja lubadele oma tegevusele saavutada ka kogukonna heakskiit. Kui arusaamad on erinevad, võib vaielda kuni riigikohtuni välja. Kokkuleppimine ja ühiste huvide leidmine on siiski mõistlikum tee.

2. Nagu Võrumaa inimesed teavad, on meil lisaks dolomiidile veel kruusa, liiva, turvast. Kõiki neid vähehaaval ja lubadele vastavalt ka kaevandatakse ning kasutatakse. Tähtis on, et maavarade kaevandamine toetaks kohalike inimeste elu ning piirkonna arengut näiteks läbi kaasnevate töökohtade ja ettevõtluse rohkem, kui kaevandamisega seonduvad häiringud seda häirivad.

Kalvi Kõva (SDE): Kõiki tegevusi, mis omavad suurt keskkonna ja elukvaliteedi võimalikku muutust tuleb planeerida teadmisega „üheksa korda mõõda, üks kord lõika”. Inimeste elukvaliteedi säilimine peab oluliselt üles kaaluma võimaliku majandusliku kasu. Olen oma kõigis tegevustes tähtsale kohale tõstnud inimeste kaasatust – tehkem seda ka Mõnistes!

Võrumaa kullaks on meie muhedad inimesed, loodus ning Setomaa ja ajaloolise Võrumaa kultuuriline pärand. Kaevame oskuslikult seda kulda!

Meelis Mälberg (Reformierakond) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

15 PÄEVA ENIMLOETUD