. 
Aasta lõpuni vajab Katerina kallihinnalise ravi jätkamiseks 78 600 eurot, 66 protsenti vaja olevast summast on tänaseks heade annetajate abil koos.
Täna hommikuks oli Lastefondi annetustelefonide kaudu ning pangakontodele laekunud 52 082,08 eurot, puudu on veel 26 517 eurot. Südamest suur aitäh, head inimesed! Mitmete heade annetajate ja heasoovijate ettepanekul otsustas aga vapper Katerina panustada ka ise haiglas olles oma raviraha kogumisse ning panna oksjonile joonistuse oma parimast sõbrast.
Kolm aastat tagasi diagnoositi Katerinal lõppstaadiumis neerupuudulikkus, raske ja väga eriliselt kulgenud neeruhaiguse tagajärjel said kahjustada ka mitmed teised organid, tema vererõhk püsis mitme ravimi toel siiski ülikõrge, tekkisid liigeskahjustused ja palju muid terviseprobleeme ning Katerina jäi ratastooli. Ta vajas neli korda päevas dialüüsi ja suurema osa ajast veetis tüdruk haiglas.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi heade annetajate toel sai Katerina selle aasta alguses võimaluse kallihinnaliseks raviks eculizumabi ehk Solirisega, mida Eesti Haigekassa neeruhaiguse puhul ei rahasta. Üks ravimidoos, mida Katerina vajab, maksab koos riigile makstava käibemaksuga 13 100 eurot, praegu vajab noor neiu seda ravi iga kahe nädala tagant. Lastefond on heade annetajate toel aidanud ravimit osta enam kui 200 000 euro eest. 10 000 euroga toetas Katerina ravi ka Tartu linnavalitsus, mis on suurim omavalitsuse poolt makstud toetus Lastefondi ajaloos. Tänu sellele ravimile paranes Katerina seisund sedavõrd, et laps pääses neerusiirdamise ootelehele. 19. septembril siirdatigi Katerinale uus neer ja esimesed nädalad pärast operatsiooni on näidanud, et neer töötab ning Katerina seisund on oluliselt paranenud.
Korduvalt oma Saksa kolleegidega nõu pidanud Eesti arstidest koosnev konsiilum on aga täna kindlalt seda meelt, et uut neeru ohtu panemata tuleks ravi Solirisega jätkata veel kuni pool aastat. Lastefond loodab siiralt, et järgmise aasta alguses võtab heade annetajate õlul olnud kohustuse selle ravimi rahastamise osas üle Eesti Haigekassa, uue aastani on aga veel pea kolm kuud minna ja Katerinale koostatud raviplaani arvestades kulub selleks 78 600 eurot.
Oksjonist saab osa võtta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi facebooki lehel: https://www.facebook.com/
Katerinat saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:
helistades 900 5025, annetad 5 eurot
helistades 900 5100, annetad 10 eurot
helistades 900 5500, annetad 50 eurot
Aidata saab ka tehes annetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “Katerina”:
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607
Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul oleks digimaksu kehtestamine vajalik esimesel võimaluseks ehk 2021. aastaks.
"Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanek digimaksu kehtestamiseks Eestis taotleb turuosaliste võrdset kohtlemist, sest praegu maksavad meie kohalikud meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse. See situatsioon on ebaõiglane mitte üksnes Eesti meediaettevõtete jaoks, vaid ka Eesti riigi jaoks, kes kaotab igal aastal miljoneid eurosid maksuraha," ütles meedialiidu tegevjuht Mart Raudsaar pressiteate vahendusel.
"Nii meediaettevõtete kui Eesti riigi jaoks oleks vajalik võrdse kohtlemise kehtestamine esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus," lisas ta.
Kuigi avalikkuses on kõlanud väiteid, nagu töötaks OECD välja ülemaailmset digimaksustamise regulatsiooni, mis võiks jõustuda kolme aasta pärast, pole meedialiidu hinnangul tegelikkuses garantiid, et rahvusvaheliste majandussuhete pingestunud olukorras selles küsimuses nimetatud ajaks konsensusele jõutakse.
"Samuti pole garantiid, et OECD ettepanekute nurjumise korral jõuaks Euroopa Liit kiiresti oma digimaksustamise regulatsiooni jõustamiseni, nagu ta on seda lubanud. Sellises olukorras on seitse Euroopa Liidu riiki kehtestanud või kehtestamas siseriiklikku eraldiseisvate digimaksu, mis aga kõik tuginevad Euroopa Komisjoni väljatöötatud lahendustele. Maks on juba jõustatud Prantsusmaal, kus president Macron on võtnud võitluse internetihiidudega südameasjaks ning soovib kaitsta oma turgu ja tootjaid. Digimaks on menetluses Suurbritannias, Austrias, Itaalias ja Tšehhis. Vastav eelnõu on koostamisel Sloveenias," märkis Raudsaar.
Niisuguses olukorras pole tema sõnul mõtet venitada ja oodata digimaksu kehtestamisega ka Eestis. "Me ei ole ainsad Euroopa Liidus ning me ei teeks seda enda väljatöötatud mudeli järgi, vaid saaksime tugineda Euroopa Liidus juba väljatöötatud raamistikule, mida pole vastu võetud Iirimaa ja Skandinaavia riikide vastuseisu tõttu – tuletame meelde, et mitmed digihiiud on Euroopa Liidus registreerinud oma tegevuse Iirimaal, Skandinaavia riigid aga seisvad näiteks Spotify huvide eest," möönis Raudsaar.
"Enne meid on seda juba teinud või tegemas mitmed Euroopa Liidu juhtivad riigid, mistõttu Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud vastava digimaksustamise ettepaneku meie rahandusministeeriumile ning teeb ettepaneku see kehtestada maksumääraga vahemikus 3-5 protsenti enne 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmist," ütles Raudsaar.
Lehekülg 1451 / 1935
