EESTI UUDISED BNS

Vanemuine võtab eesti keele kõrval kasutusele ka võru keele

02 Aprill 2017

Vanemuine kui suurim Lõuna-Eesti professionaalne teater on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi. Samuti võib soovi korral võru või setu keeles suhelda teatri kassapidajate, infolaua ja muude administratiivtöötajatega.

„Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. „Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.“

Võru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000. Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. „Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson. Ühtlasi tunnistab ta, et uute töötajate otsingul muutub nüüdsest esitatavas CV-s oluliseks ka mõne Lõuna-Eesti keelemurde hea tundmine.

„Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,“ mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.

Nii leiame teatri mängukavast edaspidi balletiõhtu „Risttii. Astmine valgustõ” („Crossroads. Step into the Light“), lastelavastuse „Latsõpõlvõbänd” („Lapsepõlvebänd“) ning draamalavastused „Hää põ´atuulõ vasta” („Hea põhjatuule vastu“), „Üüroiduski” („Öörändurid“), „Pildi päält maha sadaja´” („Pildilt kukkujad“), „Lainit murdõn” („Laineid murdes“), „Hää´tütrigu´lääva taivahe (tõsõ´kaese´esi´, kuis saava) („Head tüdrukud lähevad taevasse. Teised vaatavad ise, kuidas saavad“). Muusikateatri repertuaaris on muude hulgas operetikava „Õdak Kalmaniga” („Õhtu Kalmaniga“), ooper „Onegini Jevgeni” („Jevgeni Onegin“) ning muusikal „Või imäkene külh!”(„Mamma Mia!“).

Kõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9 eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.

Teisipäeval tulevad kasutusele uued 50-eurosed rahatähed

02 Aprill 2017

Lisa anonüümne kommentaar

Teisipäeval hakkab Eesti Pank – nagu ka teised euroala keskpangad – laskma ringlusse uue kujunduse ja turvaelementidega 50-euroseid pangatähti; seejuures peavad ettevõtjad tagama, et uute 50-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks ollakse tehniliselt valmis.

"Alates 4. aprillist on uute turvaelementide ja uuendatud kujundusega 50-eurosed rahatähed seaduslik maksevahend, mida peavad vastu võtma kõik kaupmehed ja müügiautomaadid," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve pressiteate vahendusel.

"Seadme puudumise või selle tõrke korral ei tohi uue 50-eurose vastuvõtmisest keelduda, sest rahatähe ehtsust saab kaupmees tuvastada ka käsitsi, kui ta vaatab või kombib rahatähe turvaelemente. Need on väga lihtsad võtted, millega saab hakkama iga inimene," lisas Roosve.

Uuel rahatähel on tõhustatud turvaelemendid, mida kasutatakse ka uuel 5-, 10- ja 20-eurosel: portreehologramm, portreevesimärk, reljeeftrükk ja smaragdroheline number. Peale selle on uuel 50-eurosel samasugune uus turvaelement nagu teise seeria 20-euroselgi – läbipaistev portreega aken.

Esimese seeria rahatähed ehk praegu kasutusel olevad 50-eurosed kehtivad ka edaspidi. See tähendab, et neid ei ole vaja ümber vahetada, sest nendega saab endiselt poes ja mujal maksta, nagu ka esimese seeria 5-, 10- ja 20-eurosega.

Kõik esimese seeria rahatähed säilitavad oma väärtuse igavesti, kuid ühel hetkel ei saa esimese seeria rahatähtedega enam poes maksta. Kui see aeg on selgunud, teavitatakse sellest inimesi väga pikalt ette. Seejärel saab esimese seeria rahatähti uute vastu vahetada tähtajatult nii Eesti Pangas kui ka euroala teistes keskpankades.

Perearsti nõuandetelefonile helistamine võib muutuda tasuta teenuseks

01 Aprill 2017

2 comments

Võrumaa Teataja

Perearsti nõuandetelefonile 1220 helistamine võib muutuda juba sel aastal tasuta teenuseks, ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

"Oleme ära hinnanud, kui palju oleks tasulise kõne kaotamise kulu haigekassa eelarvele - see on natuke üle 100 000 euro. Ma arvan, et mõistlik oleks, et riik selle kulutuse endale võtaks nii, et jägmises haigekassa nõukogus ma teen ka vastava ettepaneku, et selline muudatus oleks tehtud," ütles Ossinovski reedel rahvusringhäälingu uudistesaatele AK.

Numbrile 1220 helistamine maksab praegu mobiiltelefonilt helistades alates esimesest minutist, lauatelefonilt helistades aga alates kuuendast minutist. Sama funktsiooniga pikemale numbrile 6 346 630 saab helistada paketipõhise hinnaga, sellele numbrile saab helistada ka välismaalt.

Eelmisel aastal helistati perearsti nõuandetelefonile umbes 240 000 korda, helistamiste arv kasvas võrreldes 2015. aastaga

11 kinnisvarafirmat lubavad lõpetada koostöö portaaliga Kv.ee

01 Aprill 2017

Lisa anonüümne kommentaar

Eesti 11 kinnisvarafirmat, nende hulgas Uus Maa ja Arco Vara lõpetavad koostöö portaaliga kv.ee.

Koostöö lõpetamise peapõhjuseks on portaali hinnatõus, mis muudab kuulutamise tasud kinnisvarafirmade jaoks ebamõistlikult suureks, teatasid Uus Maa ja Arco.

Kokku tähendab see Uus Maa hinnangul 15 000 objekti kadumist kv.ee keskkonnast, mis on 40 protsetni kõikidest nende kuulutustest.

Viimane hinnatõus kinnisvarabüroodele toimus 2016. aasta sügisel, 2017. aasta alguses tõstis kv.ee tavakasutajate kuulutuse maksumust 60 protsendi võrra. Enne see oli 9,99 eurot kuus, ja hinnatõusu järgselt 15.99 eurot kuus. Alates 1. aprillist muutub Uus Maa andmetel kinnisvarabüroodele kv.ee portaalis kuulutamine kuni 450 protsenti kallimaks.

Postimees kirjutas märtsi keskel, et Kv.ee plaanib muuta kinnisvaramaaklerite hinnastamismudeli ettevõttepõhisest maakleripõhiseks. Kümne ja saja maakleriga ettevõtted maksavad senini võrdset kuutasu, kusjuures kuulutuste arv on piiramata, ütles portaali juht Tarvo Teslon lehele. Kavas on aga kehtestada kuutasu iga maakleri kohta, kellest igaüks võib portaali riputada kuni 50 kuulutust.

ERR-i uudisteportaali andmetel lahkuvad Kv.ee-st lisaks Uus Maa ja Arco Vara büroodelele veel ka Pindi Kinnisvara, CKE, Domus Kinnisvara, LVM, Ober Haus, 1 Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert.

Kinnisvaraportaal kv.ee omanik on Eesti Meedia, millele kuulub ka uudisteagentuur BNS.

Elektrilevi uus hinnakiri vähendab kodutarbijale hinda neli protsenti

31 Märts 2017

3 comments

Võrumaa Teataja

Elektrilevi avaldas reedel oma veebilehel ja ajalehes Postimees konkurentsiameti kooskõlastatud uue võrguteenuse hinnakirja, mis hakkab kehtima 1. juulist ning vähendab koduklientidele hinda keskmiselt neli ja ettevõtetele keskmiselt kaheksa protsenti.

“Muudatuste lõppeesmärk on aidata kaasa sellele, et ülal hoitava elektrivõrgu maht vastaks meie klientide tegelikele vajadustele. Seeläbi saame kulusid ja hindu pikas plaanis võimalikult madalal hoida,” ütles Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juht Ainer Tiitson, täpsustades, et kuna muutused on ka tasu komponentides, on mõju sõltuvalt paketist ja tarbimismahust klientidele erinev.

Koduklientide jaoks lisandub paketivalikusse uus pakett “Võrk 2 kuutasuga”, mis loob ligikaudu 130 000 kliendile võimaluse vähendada igakuist võrgutasu. Kliendid, kellele uus pakett kujuneb tänasest soodsamaks, viib Elektrilevi ise 1. juuliks üle, andes kliendile eelnevalt muudatusest teada. Kui klient paketimuutust ei soovi, saab ta sellest mõistagi loobuda.

Teise olulisema muudatusena rakendub alates 1. jaanuarist 2018 püsitasu tarbimiskohtades, kus tarbimine kas täiesti puudub või on aasta jooksul kokku kuni 250 kilovatt-tundi. Arvestuse aluseks on eelneva ehk praegusel juhul 2017.aasta tarbimine. Puuduva või vähese tarbimisega võrguühendustele on igakuine püsitasu korterite puhul valdavalt 1,5 eurot ja eramutel sõltuvalt peakaitsmest 3-5 eurot kuus.

Muudatustest mõjutatud kliente teavitab Elektrilevi kirjadega, mille väljasaatmist alustatakse maikuust. Ühtlasi on maikuust veebilehel e-teeninduses saadaval paketikalkulaator, mis abistab seniste ja uute hindade võrdlemisel. “Soovitame kliendil seega oodata, kuni oleme teda kirjaga teavitanud ja muudatuste mõju selgitanud. Kuna kodukliendi pakettides Võrk 1 ja Võrk 2 jääb edastustasu hind samaks, on arvestatav hulk ka neid kliente, kelle jaoks midagi ei muutu,“ selgitas Tiitson.

Uus hinnakujundus laiendab klientide hulka, kel tekib motivatsioon oma tarbimiskoha peakaitset tegelikele vajadustele vastavaks kohandada, sest püsitasu eramutel sõltub peakaitsme suurusest. Kortermaja puhul on peakaitse majal ühine ja korterite püsitasu valdavalt ühetaoline. Elektrilevi veebis on ka peakaitsme kalkulaator, mis abistab mõistliku peakaitsme suuruse hindamisel tarbimisvajadustest lähtuvalt.

Alates homsest kehtivad kodulindude väljaspidamisele piirangud

31 Märts 2017

2 comments

Võrumaa Teataja

Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala (sealhulgas näiteks ka lindude poolt kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Ka ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majanduslikke raskusi teistele farmidele. Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ning mune välja viia.

Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.

Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid selles osas kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, alles siis kaalutakse karmimate sanktsioonide – näiteks rahatrahvide – rakendamist.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga kanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.

TAUST

Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.

Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.

Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma linde gripi eest kaitsta.

Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.eening küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonile 605 4750.