. 
.
Möödunud aastal võttis riik enda hallata 67 õppelaenuvõlglase lepingud, mida on vähem kui varasematel aastatel.
Kui pank on kaotanud lootuse võlglaselt õppelaenu tagasi saada, siis ta rakendab võlglase suhtes riigitagatist, see tähendab, et annab võla sissenõudeõiguse üle riigile. Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on aasta-aastalt vähenenud. 2018. aastal on riigile üle tulnud 67 lepingut summas ligikaudu 195 000 eurot.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Riigikogu täiskogu tuleb esmaspäeval pärast ligi nelja nädala pikkust vaheaega taas kokku ning kuulab asendusliikme Jüri Saare ametivannet ning ministrite vastuseid kahele arupärimisele.
Riigikogu täiskogu istung algab esmaspäeval kell 15 ja esimese päevakorrapunktina on kavas Jüri Saare ametivanne. Saar tuleb riigikokku lapsehoolduspuhkusele lahkuva vabaerakondlase Külliki Kübarsepa asendusliikmena.
Seejärel vastab riigihalduse minister Janek Mäggi vabaerakondlaste arupärimisele haldusreformi tulemuste kohta ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist vastab vabaerakondlaste küsimusele e-riigi arengute kohta.
Riigikogu läks vaheajale mullu 20. detsembril.
Täiskasvanute hambaravihüvitist oli kasutanud detsembri seisuga ligi 222 200 inimest üle 11 miljoni euro eest.
Aina kasvav hambaarstide külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi. Hambaravisoodustuse eesmärk on parandada hambaravi kättesaadavust just neile, kes seda kõige enam vajavad. "Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud," rääkis haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Viivika Tamra BNS-ile.
Haigekassa hinnangul näitab suur hüvitise kasutajate hulk selgelt sellise hüvitise vajalikkust. Eestis on palju inimesi, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti võimaldada. Nüüd, mil hüvitis täiskasvanutele taastatud on ka madalama sissetulekuga inimestel hambaravi taas kättesaadavam.
Möödunud aasta oktoobris uuris haigekassa hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitiste kasutajates on need, kes saavad miinimumpalka või kellel puudub sissetulek. "See tulemus näitab, et hambaravihüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole," lisas Tamra.
Statistikaameti andmetel on Eestis soolise ebavõrdsuse osas näha paranemist, kuigi sooline palgalõhe on jätkuvalt Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim.
Üheks oluliseks seiratavaks näitajaks on naisjuhtide osatähtsus. Kuigi 2017. aasta andmete järgi oli Eestis kümnest juhist kaks naised, on naisjuhtide osatähtsus Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning naiste osakaal juhtide hulgas tõusnud viimase 10 aasta rekordtasemele. Enim Eestis tegutsevaid naisjuhte on 50–74-aastased.
Võrdõiguslikkuse „ajakasutuse valdkonna“ indeksi osas on Eesti Euroopa Liidu võrdluses keskmisest paremal positsioonil, olles Rootsi, Soome ja Taani järel neljas. Vaatamata sellele on Eesti naised endiselt meestest rohkem seotud hoolduskohustuste ja heategevusega ning spordivad, osalevad kultuuriüritustel ja muus vabaajategevuses meestest vähem.
Kuigi Eesti-siseselt lõhe väheneb, on Eestis kehtiv sooline palgalõhe juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurim palkade erisus oli finants- ja kindlustustegevuses töötavate meeste ja naiste vahel.
ÜRO tegevuskava 20301 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas, majanduses ja avaliku elu otsuste langetamises. Naistele ning tütarlastele tuleb tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus.
Erakonnaga Eesti 200 liitus ettevõtja Einar Visnapuu, kes on tuntud kiirelt kasvavate poekettide Alko1000 ja A1000 Marketi ühe osanikuna ning motospordi suurtoetajana.
"Eesti 200 on äsja loodud erakond, millel ei ole küljes vana taaka ja mis on rääkinud teemadest otse ja ausalt. Minule selline stiil sobib. Kandideerima toob mind muuhulgas soov rääkida kaasa Eesti spordi toetamises, mis on Eesti riigil unarusse jäänud. Võin paadunud Eesti motospordi toetajana öelda, et näiteks sellele alale on riigipoolne tugi täiesti olematu, kuigi samal ajal naaberriikides on olukord täiesti teine," ütles Visnapuu pressiteate vahendusel.
Visnapuu elab enda sünnilinnas Võrus. Ta on tegelenud metsaäri ja ehitusega, pidanud pubi ja tegeleb viimased aastad alkoholi- ja toidukaupade müügiga omades ettevõtteid Alko1000 ja A1000 market. Lisaks on ta motospordi suurtoetaja, olles motospordiklubi A1M peasponsor.
Riigikogu valimistel kandideerib Visnapuu Eesti 200 Kagu-Eesti nimekirjas.
"Oleme toonud meie nimekirjadesse inimesi, kes reaalselt nendes piirkondades toimetavad ja tunnevad kohalikke muresid läbi ja lõhki. Einar Visnapuu liitumine Eesti 200 Kagu-Eesti nimekirjaga näitab, et talle läheb maapiirkondade areng korda ja ta on valmis oma ettevõtja kogemusega arukasse regionaalpoliitikasse panustama," kommenteeris Eesti 200 Kagu-Eesti nimekirja esinumber Igor Taro.
Lehekülg 17 / 1772
