Võru linna 231. sünnipäevaks ilmuvad intervjuud inimestega, kes jagavad oma mõtteid ja vaateid lugejatega. Võrumaa Teataja reporter on ümber kehastunud tänavakunstnikuks, kes otsib üles põnevad kohad ning inimesed, keda kujutada, portreteerida.
Võrumaa muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa, kuidas Teie jaoks kujunes välja esimene pilt, kujutlus Võru linnast?
Arthur Ruusma: Minu jaoks kujunes linnapilt välja 1999. aasta lõpus ja aastal 2000, kui ma siia elama tulin, ja siis mulle tehti selgeks, et kõige lihtsam on linnaga tuttavaks saada ühe raamatu järgi: selleks on Artur Adsoni „Väikelinna moosekant”. Sealt ma võtsin need lood ja hakkasin linnast otsima maju: kus nad asuvad ja mis tänavatel. Olen püüdnud neid maju uurida, kes seal olid ja kuidas kõik on hiljem kujunenud. Olen oma töös kasutanud vanu linna plaane ja ajaloolist kinnisturaamatut.
Nüüd olen avastanud huvitavaid seoseid ja asju. Midagi uut siin ilmas pole. Jutt on hotellist „Alexander” ja tookordsetest nõuetest. Kui vanasti hotell tehti, oli seal 18 kohta, siis olid vaid üheinimesetoad ning seejuures pidi olema ka 18 hobuste parkimiskohta siseõues.
{fcomment}