Riik jätab Mõniste saatuse hooleks

AJALUGU VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 4. september 2008

KOONDAMINE • Rahapuudusele viidates ähvardab siseminister Jüri Pihl tuleval aastal likvideerida piiriäärse Mõniste päästekomando, mis tulekahju korral venitab päästjate saabumiseks kuluva aja peaaegu poole tunni pikkuseks. Lätist poleks häda korral abi loota.

„Juttu on sellest olnud, et töökorraldus muutub, aga meil sellist infot pole, et komando kinni pannakse,” ütles Mõniste päästekomando pealik Kaino Zilmer.

Paraku seisab Mõniste komando sulgemine mustvalgel kirjas siseminister Pihli läkituses rahandusminister Ivari Padarile. Oma ülevaates loetleb Pihl, mitu inimest tuleks siseministeeriumi haldusalas koondada ja millised struktuuriüksused kaotada, et vaesunud riik suudaks eelarve tasakaalus hoida.

Aastas keskmselt 60 väljakutset saav 17 mehe ja kolme masinaga Mõniste komando teenindab Zilmeri sõnul umbes 4500 ümberkaudset inimest Mõniste, Varstu, Antsla, Rõuge ja Taheva vallas. Otseselt sõltub komando olemasolust ligikaudu 2000 inimese heaolu.

„Kui riiklik päästekomando tõepoolest peaks suletama, siis puudutab see Mõniste, Varstu ja Rõuge vallas umbes 2200 inimest, kes jäävad õnnetuse korral peaaegu ilma professionaalsest abist,” tunnistas Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos. „Lähimad päästekomandod Võrust, Antslast või Valgast jõuavad sinna alles 30 minuti pärast.”

Antsla komandoni on Zilmeri sõnul 37—38 kilomeetrit ehk enam-vähem sama palju kui Võrru. Valgani on Mõnistest 47 kilomeetri ringis, Valga maakonnas asub ka Karula komando, kuid sedagi ähvardab tulevast aastast sulgemine. „Oleme väga eraldatud,” nentis Zilmer.

Mõniste komando sulgemise korral saaksid elanikud teoreetiliselt kiireimat päästeabi Lätist Ape linnast, kuhu on maad vaid tosina kilomeetri ringis. Paraku ei ole koostöö lätlastega vaatamata sõlmitud koostööleppele Zilmeri sõnul tegelikuks saanud ja Läti pritsimeestele lootma ei saa jääda.

„Oma elanikkonna kaitse peab iga riik siiski ise tagama,” rääkis Klaos. „Ma ei pea õigeks anda oma inimeste kaitsmine ja sündmustele esmareageerimine Läti päästeüksuste ülesandeks.”

Võrru võivad jääda vaid konstaablid

POLITSEI • Siseministeeriumi kokkuhoiukava kohaselt reorganiseeritakse Võru politseijaoskond konstaablijaoskonnaks.

Mida Võru politseijaoskonna töömahu planeeritav vähendamine täpsemalt tähendab, ministeeriumi pressinõunik Anne-Maarja Olei selgitada ei osanud. Nagu sedagi, miks Lõuna prefektuuris just Võru politseijaoskond madalama astme asutuseks muudetakse, samas kui ülejäänud maakondades jääb oma politseijaoskond alles.

Võimalik, et kärpimise tulemusel lõpetab Võrus töö liiklusüksus ja/või kriminaalpolitseinikud. „Elanikkonnale kohapeal osutatava politseiteenuse ulatus väheneb,” kinnitas politsei pressiesindaja Ave Lillemäe.

Kärpimine ootab ees ka Vastseliina ja Antsla konstaablijaoskonda. Plaani kohaselt need kas suletakse või reorganiseeritakse konstaablipunktiks, lõplikku otsust pole veel tehtud. Kui koondamised peaksid aset leidma, teeb prefektuur Lillemäe sõnul siiski kõik endast oleneva, et politseiteenus jääks praegusega võrreldes samaväärseks.

Kokku lastakse Eestis ametist lahti 424 politseinikku.

Piirivalve eelarve vähendamine jätab Luhamaa piiripunkti küll tööle, kuid pole välistatud, et piirivalvurite arvu vähendamine puudutab ka sealseid töötajaid. Prognoosi kohaselt väheneb piiripunktide läbilaskevõime.

Säästukava kohaselt suletakse ka kodakondsusja migratsiooniameti Võru teenindusbüroo.

{fcomment}