Võrumaa inimeste rahakoti anatoomia

Kuigi Võrumaa inimeste põhituumik on Eesti keskmisest pisut vaesem, on kaubandusketid pidanud seda piisavaks, et maakonnakeskuses äri ajada. FOTO: VTAJALUGU Laupäev, 6. september 2008

RAHA • Kui teie igakuine netoteenistus oli eelmisel aastal vähemalt 8334 krooni, siis, palju õnne, te kuulute Võrumaa keskklassi!

Maksu- ja tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide põhjal kuulub sellesse seltskonda Võrumaal 4490 inimest, kelle arvele laekus 41 protsenti deklareeritud kogutulust, mida Võrumaal kogunes mullu kokku 1,5 miljardit krooni. Võrumaa keskmiseks aastatuluks kujunes 96 596 krooni ehk 8049 krooni kuus.

„Eeltoodud numbrid nüüd suurt rikkust vaevalt näitavad,” ütles SEB panga Võru kontori juhataja Aivar Keskpaik. Teisalt on tema sõnul aastaga inimeste tulud oluliselt kasvanud: 2006. aasta eest deklareerisid Võrumaa elanikud 1,18 miljardi krooni suurust sissetulekut.

Tõsiasi, et enamik Võrumaa maksumaksjaid teenib aastas alla 200 000 krooni, ei näita Keskpaiga hinnangul mitte jõukust, vaid pigem inimeste toimetulekut oma igapäevaste möödapääsmatute kulutuste katmisega.

„Oleme ehk kokkuhoidlikumad ja saame väiksema rahaga hakkama,” hindas lihaveiste turustamisega tegeleva OÜ Estonian-A.C.B.-Vianco juht Rainis Ruusamäe. Tema sõnul ei paku elanike tulud suuri üllatusi ning ta nõustus Keskpaiga hinnanguga, et keskmist Võrumaa palka saav inimene ei saa liigse jõukusega kiidelda.

„Mis see 10 000 krooni on? See pole mitte midagi,” nentis ta. Eesmärk peaks tema sõnul olema keskklassi sissetulekute kasvatamine. „Et oleks palju rõõmsaid silmi.”

Sama arvab ka Eesti regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutuse juhatuse liige Kurmet Müürsepp, kes aga lisab, et sissetulekute väiksuse üle ei tohiks praegu liigselt kurta. „Tegelikult on tulud suurenenud,” ütles ta. Müürsepa teevad pigem murelikuks need 2616 inimest, kelle aastatululu jäi mullu vahemikku 0 - 24 000 krooni. „Miljonäride arvu pärast muretsema ei pea, aga kui vaadata, et meil on palju neid, kes on deklareerinud aastatulu väiksemaks kui 24 000 krooni… see on ikka väga väike raha.”

Imele, mis Võrumaa elanike sissetuleku kiiresti kasvama paneks, loota ei maksa.

Ruusamäe sõnul võiks toiduainete tootmine olla üleilmselt kasvavat nõudlust arvestades üks viis, kuidas jõukust kasvatada. Näiteks 60 miljoni kroonise aastakäibega Estonian-A.V.B.-Vianco müüb Ruusamäe sõnul umbes kaks kolmandikku siin kasvatatud loomadest välismaale, lisades aastas kohalikku ringlusse paarkümmend miljonit krooni.

Paraku on Ruusamäe sõnul Eestis omaks võetud ameerikalik tootmisviis, kus maal on väike arv ettevõtjaid, kes kontrollivad enamikku maast, vastupidi vanale Euroopale, kus maal jätkub teenistust ka väikemaaomanikele.

Võru linna ja maakonna inimeste sissetulekut mõjutab linnavolikogu eelarvekomisjoni esimehe Erki Saarmani sõnul Kuperjanovi pataljoni ja lahingukooli olemasolu, tänu millele tuuakse kohalikku ringlusse märgatav hulk raha.

Saarmani sõnul on arengu aluseks inimesed. Kohalike elanike arvu kasvatamiseks on kaks võimalust: suurenev sündimus ning sisseränne. Saarmani hinnangul tuleks Võrumaal soodustada mõlemat.

Müürsepa sõnul pärsib üldist sissetulekute kasvu kõrgepalgaliste töökohtade vähesus, mis ei ole aga pelgalt Võru probleem. „Kõrgepalgalisi töökohti pole ja ei saagi olema,” ütles ta. „Ega Tartus ka ei saa olema.” Kõrgepalgalised ametikohad jäävad Müürsepa sõnul Eestis edaspidigi üksnes Tallinna, kus neid Euroopa fi nantskeskustega võrreldes on samuti vähe.

Tuju tõstmiseks soovitab ta võrrelda oma sissetulekuid näiteks Pihkva või Petseri inimeste omaga, kellest peaksime peajagu üle olema.

Tõsiasi, et Võrumaa elanike sissetulekud jäävad Eesti keskmisest maha, on Saarmani sõnul seotud piirkonna geograafi lise asukohaga. „See on igal pool maailmas nii,” lisas ta.

Masendusse ei tasu sellest aga sattuda. Saarman usub, et tõus seisab Võrul ja Võrumaal veel ees. „Olen selles täiesti kindel, et tõus tuleb,” rääkis ta. „Esmalt on vaja luua põhi, tuua siia inimesed, siis tulevad ka ettevõtjad.”

Saarmani sõnul näitavad Võrru tehtud ja tehtavad investeeringud, et usaldus selle kandi vastu on olemas nii kohalikel kui rahvusvahelistel fi rmadel. „Näiteks K-rauta, Rimi, Bauhof, Maksimarket,” loetles ta.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD