Ministeerium: Võrumaale piisab hooldusabihaiglast

AJALUGU VÕRUMAA TEATAJA Teisipäev, 9. september 2008

HAIGLA • Lõuna-Eesti haiglat nähakse tulevikus pigem hooldusabihaiglana, kus pakutakse inimestele lihtsamaid teenuseid ning põetatakse Tartus kõrgema etapi ravi saanud inimesi. Peenemate protseduuride saamiseks peab tulevikus aga üha rohkem sõitma Tartusse.

Valitsus kinnitas neljapäeval kesk- ja piirkondlike haiglate investeeringute kava, mille alusel eraldatakse Tartu Ülikooli kliinikumi arendamiseks 510 miljonit krooni ning Põhja-Eesti regionaalhaiglale üle miljardi krooni.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul toetatakse selle sammuga keerukate ning kõrgtehnoloogilist abi sisaldavate teenuste koondamist suurtesse haiglatesse. Võru haigla nende hulka ei kuulu.

Lõuna-Eesti haiglas, nagu ka Põlva ja Valga haiglas, tuleks Normeti sõnul soodustada pigem lihtsamate teenuste pakkumist ja keerukamat ravi vajavad patsiendid suunata Tartusse.

See ei tähenda Võru haigla sujuvat sulgemist. „On rida teenuseid, mida on mõistlik osutada maakondades elavatele inimestele,” rääkis Normet. „Need on lihtsamad, sagedamini esinevad statsionaarsed teenused, teatud päevaravi teenused ning kindlasti ambulatoorne eriarstiabi ja õendushoolduse teenused.”

Normeti kinnitusel muutuvad üldhaigla nimetust kandva LEHi ülesanded. „Väheneb tema roll statsionaarsete teenuste pakkujana,” ütles ta, täpsustamata, millised teenused võiksid kaduda.

Haigla nõukogu esimees Jaak Pächter usub, et spetsialiseerumist tuleb LEHi töösse juurde. „Me ei saa kõike pakkuda,” nentis ta. Valikut, milliste teenuste saamiseks peab tulevikus Kubja asemel Tartusse sõitma, Pächteri kinnitusel tehtud pole.

Normeti hinnangul peaks LEHi teenuste valikus tulevikus suurenema õendus- ja hooldusabi teenuste osatähtsus. „Viimase suuna toetamiseks on planeeritud ka investeeringud.” Õendushoolduse arendamiseks on riigil kasutada 431 miljonit krooni Euroopa abi.

„Nüüdseks on selge, et riigi prioriteet ei ole eriarstiabi arendamine maakonnakeskustes,” ütles LEHi juhatuse liige Rein Kermes. „Euroraha jätkub vaid hooldusravi infrastruktuuri arendamiseks.” Sellele vaatamata on Kermese kinnitusel LEHi eesmärk jätkata eriarstiabi ning hooldusravi teenuse pakkumist.

Ülikooli kliinikumi arendamine mõjub Kermese hinnangul LEHile positiivselt. „Lõuna-Eesti haiglast saadetakse kõrgema etapi ravi ja uuringuid vajavad patsiendid kliinikumi ning kliinikum omakorda saadab järelravi vajavad patsiendid Lõuna-Eesti haiglasse,” rääkis ta.

Patsientide kaotamist Tartule Kermes ei karda. „Uues kliinikumihoones väidetavalt voodikohtade arvu suurendatud ei ole, seega patsientide n-ö äratõmbamist uue hoone valmimine ei mõjuta.” Pigem näeb Kermes kliinikumi taseme paranemises Võrule võimalust. „Kuna kõrgema etapi ravi kulgeb tänu nüüdisaegsele tehnoloogiale kiiremini, siis sellega suureneb just järelravi vajadus ning siin on Lõuna- Eesti haigla meeleldi kliinikumile abiks,” selgitas ta.

1 küsimus Kuidas kulutatakse polikliiniku müügist saadud 19 miljonit krooni?

Rein Kermes: „Juba enne polikliinikuhoone müüki sai haigla vajaduste plaan nõukogule edastatud, mille kohta nõukogu märkusi ei teinud.

Plaani kohaselt on hoone müügitulu mõeldud hoonekompleksi remondi ning vajaliku meditsiiniaparatuuri ja tarvikute soetuseks.”

Jaak Pächter: „Nõukogu ei ole seda veel otsustanud. Koguneme ilmselt järgmisel nädalal.”{fcomment}