Menu

.      

Riigikogulane vastab maksude kohta

FOTO: VT

KÜSIMUS–VASTUS • Riigikogus on käimas järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Prognoosi kohaselt laekub 2016. aastal riigieelarvesse maksulisi tulusid 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksulaekumiste kasvu mõjutavad ka aktsiisitõusud. Sotsiaalmaksu prognoosimise aluseks on eelkõige palgakulude kasv, mis sõltub nii hõivest kui ka keskmisest palgast. Käibemaksu saab riik rohkem, kuna maksupettused on vähenenud. Selle juures on palju abi olnud vähemalt 1000euroste arvete deklareerimisest. Maksulaekumiste kasvu mõjutavad kindlasti ka aktsiisitõusud (ja plaanitavad uued maksud, näiteks automaks).

Esitasime riigikogulastele seekord sellise küsimuse: kas riigi rahakott on tõesti nii tühi, et tuleb mõelda uute maksude kehtestamisele, või saaks peremeheliku käitumise korral riigi raha efektiivsemalt kasutada?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Paadunud optimistina ütlen, et alati saab paremini. Maksumaksja raha sihipärane ja efektiivne kasutamine on riigireformi üks eesmärk, aga kindlasti mitte ainus. Me ei saa kokkuhoiule ohvriks tuua riigiteenuste kvaliteeti. Tahame ju kõik, et riik oleks kindlalt kaitstud, meie elukeskkond turvaline, meie koolides antav haridus maailmatasemel, sotsiaalsüsteem abivajajatega arvestav jne, jne.

On täiesti normaalne, et pidevalt käib arutelu, kuidas tagada vajalikul määral tulude laekumine riigieelarvesse. Elu meie ümber muutub kiiresti, nii ei saa ka maksud ega maksumäärad olla kivisse raiutud. Maksukogumine peab arvestama muutustega, samas jääma lihtsaks ja võimalikult vähe majandust koormama.

Uno Kaskpeit (EKRE): Vaadates uut, 2016. aasta riigieelarve eelnõu projekti tundub paraku küll, et valitsus pühendab suurema osa oma pingutustest, ajast ja rahast avatud pagulaspoliitikale. Samas jäävad tagaplaanile nii kohalikud eelarved kui ka majanduse areng tervikuna. Raiskamist ja valet planeerimist, mille arvelt saaks paremini majandada, leiab muidugi peale migratsiooni küllalt. Kuid seda on alati olnud, nüüd abistame aina rohkem Kreekat ja migrante ning üsna pea hakkame Euroopa Liidust ka üha vähem raha saama.

Eelarved kahanevad, töötajaid koondatakse, sotsiaalteenused ei ole kättesaadavad või nende hinnad tõusevad (lasteaiatasud jne). Terve Euroopa on tõmmatud lõputusse kriisi (Ukraina konflikt, EU ja Venemaa vahelised sanktsioonid, araabia kevad, migratsioonikriis), mis ei lase Euroopal oma elujärge paremaks seada ja korraldada, sest tuleb tegeleda muude probleemidega. Sama on ka Eestis. Alles toibusime vaikselt masust, kui hakkasid tulema uued probleemid. Euroopa Liit pole loodud vastu seisma tugevale välisele survele, vaid on majanduslik liit, seetõttu on ka euroliidu piirid auklikud.

Siin on kaks olulist küsimust. Kui kaua suudab Eesti inimene vastu pidada lõputule püksirihma pingutamisele, sest paralleelselt hakkavad tohutud summad pagulaste ja migrantide vajaduste tarbeks minema. Kui uustulnukad ei hakka tööle nii korralikult, nagu loodetakse (aga see on teiste maade kogemusi arvestades tõenäoline), muutub surve riigi eelarvele ja majandusele sotsiaaltoetuste ning muude kulutuste tõttu (korrakaitse, muud toimingud ja meetmed) väga suureks. Selle tulemusel ei suuda me enam oma elu üldse edasi arendada ja majandus kukub kokku. Selle tagajärjel  lakkavad funktsioneerimast ka muud tugisüsteemid.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Järgmise aasta riigieelarve on miinuses ja ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Riigieelarve tulude poolt püütakse täita aktsiiside ja riigilõivude tõusuga, aga nendel tõusudel on väga negatiivne mõju. Loota, et kütuseaktsiisist laekub järgmisel aastal raha 55 miljonit  rohkem, ei ole realistlik. Diislikütuse 14protsendine aktsiisitõus suretab ettevõtlust ja loodetud tulu jääb riigieelarvesse laekumata. Kui Lätis võidab 1000 liitri tankimisel rohkem kui 100 eurot, siis hakatakse käima Lätis tankimas. Sellele, et eelarvetulud on valesti planeeritud, on juhtinud tähelepanu ka eelarvenõukogu.

Hoolimata sellest, et piimatootmises ja sealihakasvatuses on suur kriis ning 400 farmi võib piimatootmise lõpetada, ei leita raha põllumeeste toetamiseks. Kui ei toetata raskustega võitlevaid ettevõtjaid ja ei tagata ausat konkurentsi, siis pole loota, et eelarveseis tulevikus paremaks läheb. Õpetajatele lubatud palgatõusuks püütakse raha leida omavalitsustelt äravõetavast remondirahast ja erakoolide riigipoolse toetuse vähendamisest. Kärbitakse riigiasutuste eelarveid ja koondatakse 750 inimest, kuid pikemas perspektiivis ei lahenda nende meetmetega eelarves haigutavat auku.

Pensionikassale on vaja riigieelarvest juurde maksta 452 miljonit ja haigekassa vaevleb rahapuuduses. Riigiettevõtetest võetakse järjest rohkem dividende ja müüakse suure hooga nii metsa kui ka maad. Käib hoogne riigivara müük, maade müügist planeeritakse järgmise aasta eelarvesse 13 miljonit ja RMKst võetakse dividende 19,6 miljonit. Uuritakse võimalust RMK äriühinguks muutmiseks. Karta on, et selle sammuga valmistatakse ette suuremat metsamüüki.

Lähitulevikus ei ole ilmselt pääsu mitmest lisamaksust, aga millistest konkreetselt, on praegu vara oletada.

Arno Sild (EKRE): Maksuamet on viimasel ajal asunud nõiajahile väikeettevõtjate vastu. See on väga imelik kampaania. Lühikese ajaga on ettevõtjatele esitatud lisakoormised. Arvatakse, et paljud ettevõtjad on suured petturid ja kõigil ettevõtjatel, kes ajavad äri üle tuhande euro kuus, on kohustus deklareerida lepingupartnereid. Uus nõue on ka töötajate registreerimine. Töötajate registreerimine on muidugi vajalik, kuid seda kampaania korras rakendama asuda on vastuvõetamatu ja solvav nii ettevõtjate kui ka töötajate suhtes.

Kõik ettevõtjad ei ole siiski majandushuligaanid, ja ammugi mitte töötajad. Mingi ettevõte tulumaksumäär peaks olema, aga see peaks olema regionaalselt diferentseeritud, et hakata riigis ellu viima tegelikku regionaalpoliitikat.

Käibel on ütlus: maksudega ei mängita.

Siinkohal on aga tegemist veel enamaga – manipuleerimisega.

Arusaadav, et riigil on raha vähe. Eesti rahval ei ole seda lisaraha, mida nende taskust kasseerida. Eriti mikroettevõtjatel, kelle vastu aktsioon on käivitatud. Selle asemel võiks leida võimalusi riigi rahakotti pankade hiigelkasumite arvel täendada.

Maksudega mängimine on üks tõsiseid põhjusi, miks ettevõtlikud inimesed pühivad Eestimaa tolmu jalgelt ja otsivad eneseteostusvõimalusi mujal maailmas. Meil puuduvad riiklikud programmid ja eelarvelised vahendid tublide eestimaalaste kojunaasmiseks.

Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Ivari Padar (SDE) ei vastanud.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

{fcomment}


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD