Vastseliina kaitseliitlased on otsustanud tähistada Vabadusristi sangarite hauad kihelkonnakalmistul ühesuguste stiilsete kalmukividega. Eesti riik, milleta pole mõeldav ka Eesti rahva püsimine, teostus tänu Vabadussõja 1918–1920 võidule. Võidu tõid meile kõikidest rahvakihtidest kerkinud kangelased reameestest kindraliteni, kelle kangelasmeel ja ohvrivalmidus tegid Eesti Rahvaväe suurimaks teguriks iseseisvusele ärganud rahvaste ahelas Jäämerest Musta mereni. Vaid Eesti ja Poola väed suutsid kihutada vaenlase oma maalt, aga laiendasid ka rahvusriigi piiri ajaloos kaduma läinud aladele: eestlased Setumaale ja Narva jõe taha.

See aastatuhande suursündmus manduks järelpõlvedele vaid kauniks, kuid kaheldavaks muinaslooks – nagu Sigtuna vallutamine aastal 1187 või muistne vabadusvõitlus 13. sajandil –, kui poleks konkreetseid nimesid igaühe kodunurgast üle Eestimaa, kes moodustasid tolle sangariarmee murdumatu selgroo. Need olid Vabadusristi vennad.

Ajaloo mahajooksmise oht on reaalselt olemas. Vabadussõjas langenud või haavadesse surnud 5000 meest ja kõik nende hiljem surnud või surmatud võitluskaaslaste valdav enamik puhkavad viimast und tähistamata haudades, mida kõiki pole praegu enam võimalik üles leidagi.

{fcomment}