KÜSIMUS–VASTUS • Mõni nädal tagasi andis sotsiaalministeerium teada, et on valmimas eelnõu, mis keelab alkoholimüügi tanklates ja piirab alkoholi reklaamimist. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Eestis alkoholitarbimine inimese kohta erakordselt suur ja selle vähendamiseks on vaja riigipoolseid meetmeid. Tavakodanikud pole ministriga nõus ja nendivad, et joodikud selle piirangu tõttu vähem jooma ei hakka.

Uurisime ka riigikogulastelt, mida nad arvavad ministri väljaütlemiste kohta.

Küsimused seekord siis sellised: Kuidas teie arvates on läbi mõeldud Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika? Ehk peaks alkoholitarbimise piiramise suunas liikuma palju jõulisemate sammudega?

Vastused on toodud laekumise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Minu meelest on Ossinovski algatus üsna jõuline. Ka minu arvates ei sobi viina, õlut või likööri bensiinijaamades müüa. Selge, et kui kirevad pudelid kütusetankijal riiulitel silme ees on, tuleb ka kergemini otsus pudel või paar kaasa võtta. Ka poodides aitab alkoholiosakonna eraldamine üldisest teenindussaalist ahvatluse vähendamisele kaasa. Pealegi raskendab see alaealistel meelemürki kätte saada. Praegu võivad noorukid kassast koos pudeliga lihtsamini läbi lipsata. Kui aga noor ostja peab konkreetselt oma viinasoovi müüjale selgitama ja müüja peab selle pudeli oma käega andma, jääb rohkem aega ka nooruki vanuse vastu huvitundmiseks. Seega Ossinovski taotlus on selge: ta tahab, et rahvas vähem jooks. Praegune kümme liitrit kanget alkoholi inimese kohta aastas pole küll Euroopa rekord, kuid loomulikult peaks see arv väiksem olema.

2. Veelgi jõulisemalt on alkoholi vastu astuda raske, sest viinatootjad ja kaupmehed seisavad sellele ühtse rindena vastu. Seni on nende lobi valitsuserakondade aadressil edukas olnud ja viinamüügikohti on Eestis kümneid kordi rohkem kui Soomes, Rootsis või Norras. Alkoholiäri on väga tulus ja vaevalt ilma suure lahinguta see käest ära antakse. Minu meelest peaks aga alkoholiga kaubitsemine olema riigi monopol nagu Põhjamaades. Kui jälgida praegust Ossinovski kampaaniat, siis meedia suhtumine sellesse paneb mind lausa imestama. Mitu väljaannet ja ka rahvusringhääling on alkoholitootjad ja -müüjad kaitse alla võtnud. Nende saamata jäänud kasumi pärast nutab meedia krokodillipisaraid, kuid rahva tervise pärast eriti muret ei tunne. Imelik! Peaks ju kõige tähtsam olema inimeste, eriti noorte tervis, mis vähema joomise puhul aina paraneks. Meie aga nutame, et miks televisioonis alkoholireklaami mahtu vähendatakse. Eestlaste väärtusskaala on viimaste aastatega paigast nihkunud. Meist on saanud kapitalismi ja rahamaailma ohvrid.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mina ei ole seda usku, et ainult karmid reeglid aitavad tulemuslikult ja parimal viisil ühiskonda paremaks muuta. See on kergema vastupanu teed minek ja võib tunduda ka populaarne. Kindlasti töötab palju paremini, kui suudame muuta inimeste elustiili ja alkoholitarvitamise kultuuri. Selleks on tarvis hoiakute muutmiseks pidevalt tööd teha ja pakkuda alternatiive vaba aja veetmiseks, ning seda kõike juba maast madalast.

Uno Kaskpeit (EKRE): Reklaami keelamine või suuremahuline piiramine, samuti müügi piiramine ja märgatav hinnatõus võivad tuua kaasa mitte oodatud efekti, vaid hoopis vastupidise tulemuse – salaturu! Liigne alkoholitarbimine on tõsine pahe ja Eestimaal kahjuks väga levinud tsaariajast saadik. Kuna alkohol on tunnistatud legaalseks mõnuaineks juba aastasadu tagasi, siis väga järskude meetmete rakendamine siin ilmselt ei aita. Võivad tekkida salaturg ja surrogaatalkoholi levitamine. Ka paljud teised valdkonnad saaks tagasilööke, kuna on ülesehitatud nii-öelda viinarahale: aktsiisid, kultuurkapital, isegi sport, rääkimata telejaamadest. Juba praegu on Lätis Valka linnas laupäeviti suure alkoholi hulgikaupluse juures Viljandist ja Tartust pärit Eesti inimesed autodega õlut, veini ja rummi ostmas. Hoolimata Lätis 1. augustil tõusnud alkoholiaktsiisist ei olnud õllehinna tõus märkimisväärne – kolm kuni kuus senti pooleliitrise õlle kohta ja see on ikkagi umbes kolmandiku võrra Eestis müüdavast õllest odavam. Juhul kui meil veel hinda tõstetakse, siis suundub ka soomlaste alkoholiturism Lätimaale. Minu arvates peaks liikuma samm-sammult, meetmeid ja nende vastastikust mõju arvestades. Oluliselt on vaja karmistada roolijoomarlusega seotud karistusi ja piirata/karmistada alkoholi kättesaadavust alaealiste hulgas, vajaduse korral rakendada ka sanktsioone – sundravi. Kainestusmajade külastajate nimede avalikustamine meedias oleks hea mõte, kindlasti mõtleks nii mõnigi inimene enne pitsi tõstmist järele, kas tasub ikka ennast pildituks juua.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Eesti täiskasvanud elanikud tarbisid 2013. aastal inimese kohta 87 liitrit õlut, 13 liitrit veini, 11,2 liitrit kangeid ja 20,9 liitrit muid lahjasid alkohoolseid jooke. Absoluutalkoholi arvestuses annab see kokku 11,8 liitrit alkoholi inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob üle kuue liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas ühe elaniku kohta endaga kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele. Eestis tarbitav alkoholikogus on soovitavast aga peaaegu poole võrra suurem. Põhjanaabritega võrreldes on Eesti endale sellise näitajaga esimese koha haaranud.

Eestis sureb igal aastal otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel tuhandeid inimesi. Seega mõjutab alkoholi liigtarvitamine otseselt inimeste tervist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

Sellisel olukorral ei saa lasta jätkuda ja senine alkoholipoliitika tuleb tõsiselt käsile võtta. Alkoholireklaami piiramine, tanklates alkoholimüügi lõpetamine ja kauplustes eraldiseisvad alkoholiletid aitavad kindlasti kaasa, et alkoholitarbimine väheneks. Tallinnas on esimene samm juba astutud – linnas asuvates tanklates ei ole enam kanget alkoholi müügil.

Ühelt poolt tuleb piirata võimalust, et alkoholi saab kergelt kätte ja samas tuleb uurida neid põhjusi, miks inimesed nii palju joovad. Tööpuudus, stress, alkoholi lihtne kättesaadavus ja alkoholireklaam kindlasti suurendavad alkoholitarbimist.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Kindlasti ei tulnud tervise- ja tööministri ettepanekud nii-öelda tühjalt kohalt. Neid ettepanekuid toetavad uuringud ja arvamusküsitlused, aga ka alkoholipoliitika roheline raamat, mis on seadnud eesmärgiks vähendada seda suurt kahju, mida alkohol põhjustab nii meie inimestele kui ka tervele ühiskonnale. Samuti on sotsiaalministeerium teinud tõsist tööd kavandatud seadusemuudatustega, mis piiravad nii alkoholi kättesaadavust kui ka alkoholi telereklaame.

2. Usun, et plaanitud muudatused mõjutavad jõustumise järel positiivselt paljude inimeste tarbimisharjumisi, ja mis eriti tähtis – aitavad kaasa sellele, et noored vähem jooksid või jätaksid esimese pitsi üldse tõstmata. Aga esmalt tuleb leida eelnõule laiem poliitiline toetus ja veenda ka koalitsioonipartnereid selles, et rahva parem tervis kaalub laias plaanis ka rahaliselt üles alkoholiaktsiisi väiksema laekumise eelarvesse. Teatavasti on huvigrupid juba asunud tegema raevukat lobitööd selle nimel, et see eelnõu seaduseks ei saaks.

Arno Sild (EKRE): Ossinovski välja pakutud alkoholipoliitika muudatustesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Kõigepealt lähtume asjaolust, et taoliste suurte ümberkorraldustega peavad kaasa tulema nii koalitsioonipartnerid kui ka opositsioon ning eelkõige Eesti rahvas. Ei tohi unustada ka seda, et alkoholipoliitika on üks riigieelarve osa. Sellepärast peab olema kõik hästi läbi mõeldud. Majanduslikke muudatusi on vaja ellu viia mitte suurte hüpetega, vaid põhjendatult ja järk-järgult. Vanem põlvkond mäletab alkoholikeelustamise aegu Gorbatšovi perioodil. Ega sellest ikka praktiliselt midagi välja tulnud. Samas näiteks praegu on Venemaa meist juba mõnes osas ette jõudnud. Seal on tanklates alkoholimüük keelatud ja asi toimib.

Alkoholi telereklaami lõpetamine, välireklaami keelustamine ja muud taolised muudatused ei peaks küll olema põhjuseks, et alkoholimüük ja -tarbimine jätkuks endiselt. Selle asemel tuleks rohkem reklaamida tervislikke eluviise. Eriline küsimus on muidugi alkoholi hind. Praeguses globaalses maailmas tuleb väga hoolikalt silmas pidada hinnakujundamisel lähemate naabrite hinnapoliitikat. Meie alkoholitootjate toodang on kahtlemata kvaliteetne ning tuleb leida uusi eksporditurge, et tootmismaht ei väheneks. Alkoholimüügi ümberkorraldamisel peame hakkama alkoholi eraldi kauplustes müüma, et tagada nii suurtele kui ka väikestele toidukauplustele võrdsed võimalused. Alkoholipoliitika ümberkorralduseks ülijõulisi samme ei poolda, aga suund on õige.

Ivari Padar (SDE) ei vastanud.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

{fcomment}