Menu

Vooremaa – Tooma hobusekasvanduses on ärevad päevad ja ööd

Tänavune esimene varss sündis Toomal 2. märtsil. Foto: HELAR LAASIKHOBUSEKASVANDUS • Juba 2. märtsil sündis hobusekasvanduses esimene varss, ta on väga tubli ja käib juba emaga õues jalutamas. Järelkasvu oodatakse tänavu 17 märalt, nii et ärevad ööd ja päevad ootavad veel ees. Tooma hobusekasvanduse töötajad ei pea siiski ööpäevaringselt  tallis vahti pidama, vaid selleks on soetatud spetsiaalsed jälgimisseadmed. Toomal kasvatatakse traavleid, kes osalevad edukalt võiduajamistel nii Eestis, Prantsusmaal, Rootsis kui ka mujal Skandinaavias.

Hobusekasvanduse omanik on Rootsi suurärimees Mats Gabrielsson. Tegemist on Eestis tegutseva ettevõttega, kus kasvatatakse Rootsi riigi hobuseid, keda müüakse enamasti piiri taha. Firma juhatuse esimees Jaanus Mikk ütles, et hobuste arv muutub kevadel suisa iga päev.         Foto: HELAR LAASIKTooma on hobuste kasvatamiseks stressivaba paik – metsatagused maad, pole tihedat liiklust ega inimesi. Kõik Toomal kasvanud hobused on kantud Rootsi registrisse. Selle eeltingimus oli, et seemendamine toimub sama riigi territooriumil. Nii rajatigi Toomale „tükike Rootsi riiki” ehk ruum, kus märasid seemendatakse. Enne kõlblikuks tunnistamist väisas talli vastav komisjon, kes kinnitas, et tingimused on vastavaks tööks sobivad.

Põhikarjas 35 mära

Firma juhatuse esimees Jaanus Mikk ütles, et hobuste arv muutub kevadel suisa iga päevaga, sest sünnivad varsad. Kõik talli 35 mära igal aastal uut varssa ilmale ei too, ka nemad peavad vahepeal puhkama. „Nad ise määravad endale puhkuse, sest ei tiinestu lihtsalt igal aastal,” nentis Mikk. „Vastavalt uuele kontseptsioonile, ei tahagi me neilt igal aastal varssa. Kui mära kannab ja imetab täkkvarssa, siis sellel aastal me teda ei tiinesta, aasta jääb vahele,” lisas ta selgituseks.

Tooma hobused on ka talvel päeval väljas. Neile see meeldib, ainult meie, inimesed arvame, et neil pole talvel õues hea olla.  Foto: HELAR LAASIKJaanus Mikk ütles, et rohkem kui neli varssa ühelt märalt enam ei tahetagi. Siis on mära andnud meie jaoks endast kõik. „Välja arvatud juhul, kui tegemist on tõesti supermäraga, keda seemendame kordi rohkem. Vahetame ka põhikarja märasid välja – võtame uued nooremad asemele ja vanemad loomad müüme,” lisas ta.

Väga tihti juhtub hobuste maailmas nii, et supermärad, kellel on jooksus väga head tulemused, ei anna häid varssu. „Nende esimesed varsad maksavad küll turul väga palju, kuid statistika näitab, et vähesed supermärade varsad saavad sama headeks hobusteks, kui oli ema. Mära on võistlustel juba kõik endast andnud. Ja vastupidi – nendel märadel, kes pole kordagi võistelnud, sünnivad sageli väga head järeltulijad.

Jaanus Mikk kummutab veel müüdi, et varsa juures on täkust tähtsam mära: „Pigem olgu keskpärane täkk ja hea mära kui hea täkk ning keskpärane mära, sest märaliinid on palju olulisemad. Täkkude ost ja valimine on tavaliselt väga emotsionaalne tegevus. Omanikud hindavad ikkagi täkku, ta peaks olema superhea, siis on ka varsa turuväärtus kõrge. Tihti ongi nii, kuid see ei tähenda, et varss on parem. Hobuste juures mängib väga palju kaasa emotsioon.

Tänavune esimene varss sündis Toomal kasvanud nelja-aastasel märal ja see oli tema teine poegimine.”

Tänavu hakatakse Toomal traavlitele esmast väljaõpet tegema

Varem viidi aastased varsad Tallinna hipodroomile, kus treener hakkas neid õpetama. Tänavu kevadel hakatakse noori traavleid juba Toomal treenima. „Õpetame kohaliku personali välja, et nad alustaksid aastaste hobuste harjutamist valjastega, see tähendab, et treener jalutab neid valjastusega. Hipodroomil lisatakse kärud, sest Toomal puudub vastav kogemus. Paari aasta pärast hakkab tõenäoliselt kogu esmane õpe juba Toomal toimuma,” rääkis Jaanus Mikk.

Jaanus Mikk ütles, et oskamatusega on väga lihtne hobust ära rikkuda, see vajab teadmisi, tunnetust ja kogemusi.

Kui noor traavel on esimesed kogemused hipodroomil saanud, tuleb ta tagasi Toomale nii-öelda rohelise peale. Hobuseid hakatakse õpetama aprillis, energilisemad valitakse kohe välja, siis on nendega lihtsam. Siis tekib hobusel ka vähem stressi. „Tegeleme varssadega sünnist saadik hästi palju, et neil tekiks inimese vastu usaldus. Mida vanema õpetamata hobuse saad, seda rohkem tuleb temaga vaeva näha,” kinnitas Mikk.

Hobusteturg ei jäänud kriisist puutumata

Majanduskriis on räsinud ka hobusteturgu. „Praegu on huvi hobuste vastu vähemaks jäänud, aretus käib alla. Ka meie vähendame hobuste arvu, kuid üritame tõsta kvaliteeti,” rääkis Jaanus Mikk.

Kvaliteedi parandamine tähendab, et mära enam igal aastal varssa ei too ja valitakse välja võimekamad hobused. „Majanduskriisi tõttu on ka hobuste hinnad alla läinud. Me ei suuda sageli aru saada, kuidas on võimalik nii hobuseid kasvatada, et omanik maksab peale, sest ülalpidamine on olnud kasvatajale kallim kui hobuse eest saadav raha,” nentis Mikk. Võib olla on tegemist kasvatajate hobiga. Igal juhul tähendab turu olukord vajadust otsustavalt ümber orienteeruda.

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD