GÜMNAASIUM • 17. aprillil helises Sillamäe noorukile Aleksandr Kozinetsile ja tema klassikaaslastele viimane koolikell. Noored on lõpetamas Sillamäe gümnaasiumi esimest lendu ja nendest said ehk kogu linna ajaloo kõige ulatuslikuma haridusreformi osalised.

Möödunud aasta 1. septembril alustati õpinguid ühendatud munitsipaalgümnaasiumis. Selle kooli loomine oli keeruline, linnavõimud võtsid mitu aastat hoogu, et säilitada Sillamäel gümnaasiumiharidus ja tõsta selle kvaliteeti.

Sunnitud abinõu

Gümnaasiumiharidust anti Sillamäel ka varem, üle 20 aasta tegutses linnas kolm üldhariduskooli (kõik venekeelsed), milles oli ka gümnaasiumiosa. Sillamäe gümnaasiumiõpilastel olid alati head riigieksamite tulemused, kuid … ükskord kerkis linnavolikogu istungil üles koolivõrgu reorganiseerimise küsimus. Kõigepealt oli selle taga kooliõpilaste arvu vähenemine. Ebastabiilsetel 1990. aastatel vähenes sündivus ja see andis 2000. aastatel koolides tunda. Kümne aastaga ehk alates 1998. aastast kuni 2008. aastani vähenes Sillamäe koolides õpilaste arv umbes kaks korda. Tendents jätkus ka järgmistel aastatel. Kui 2006. aasta 1. septembril istus linnas koolipinki 1685 last, siis aasta pärast juba 1522 ja veel viis aastat hiljem vaid 1302. Seetõttu oli vaja koolivõrk reorganiseerida ja teha seda nii, et ühevanused lapsed õpiksid ühes õppeasutuses. Oluline oli muuta noored ülikooli astumisel konkurentsivõimelisemaks.

Möödunud aasta sügisest õpivad lapsed Sillamäe kahes venekeelses koolis: Vanalinna ja Kannuka koolis. Seda siis esimesest kuni üheksanda klassini. Kolmanda, Astangu kooli baasil moodustati gümnaasium kümnendatele–12. klassidele.

„Gümnaasiumi loomine on hea mõte, ühevanused lapsed õpivad koos ühes hoones, neil on ühised huvid ja mured, millega võime pidevalt tegelda, ning saame vahetada ka kasulikku infot. Selles on ühise gümnaasiumi pluss. Vahetunnis saab rahulikult õpitut korrata, sööklas kiiresti kõhu täis süüa – väiksemad ei lärma ega sebi jalus. See on õppimisel toeks,” rääkis Aleksandr, kes kavatseb õpinguid jätkata Tartu ülikoolis ja soovib saada füsioterapeudiks.

„Linn tegi noortele võimalikuks saada haridus kodu lähedal, mitte sõita naaberlinnadesse Jõhvi või Narva. Loomulikult on see hea tahte avaldus, kuid arvestades koormust tänapäeva koolides, on mõistlik mitte aega kaotada. Liiatigi oli koolivõrgu reformi eesmärk parandada õppe kvaliteeti,” ütles Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe.

Muutuste tuul

Muudatused on alati valulikud. Kui ühed sillamäelased võtsid need rõõmuga omaks, siis teisi hirmutas teadmatus. Mõned lapsevanemad nentisid, et nende lapsed peavad nüüd kooli vahetama ja harjuma uute õpetajatega. Linnas liikusid kuulujutud ja selle hirmu laineharjal läksid mõned lapsed isegi Narva koolidesse, kuigi räägitakse ka, et sealt tuldi õige kähku tagasi.

Õpetajad ja kogu kooli personal kartsid töötuks jääda. „Kollektiivi vahetuses pole midagi hirmsat, inimene peab selle ikka vahetevahel läbi tegema,” märkis Eevi Paasmäe. „Kõik õpetajad ja personal, kes seda soovisid, töötavad linna põhikoolides ja gümnaasiumis. Paar õpetajat lahkus omal soovil teistesse linnadesse,” lisas ta.

Kaks aastat enne gümnaasiumi avamist keeldus Sillamäe gümnaasiumiastme riiklikust omandivormist ja valis munitsipaalomandi. Mõlemal juhul olid linna kohustused ühesugused, kuid munitsipaalvormi puhul on linnavalitsusel rohkem õigusi. Linn võis säilitada venekeelse gümnaasiumiõppe, samas on õigus otsustada ka õppeasutuse siseküsimusi, näiteks kaadrisse ja õppesuundadesse puutuvat. Kõiges tuleb muidugi seadusi täita, näiteks tuleb järgida riigikeeles õpetatavate õppeainete protsentuaalset suhet.

Direktor töötas varem Rakveres

Aasta enne Sillamäe gümnaasiumi avamist valiti kooli direktoriks Arno Kaseniit – tema kandidatuur osutus kõige sobivamaks. Kaseniit osales gümnaasiumide uue riikliku õppeprogrammi väljatöötamise töörühmas, tal oli õppeasutuse juhtimise kogemus ja ta oli läbi teinud rea vajalikke kursusi.

Lapsena puhkas Arno Kaseniit tihti Sillamäel sugulaste juures. Ta on pärit Vokast, kooli lõpetas Toilas. Korra on Kaseniit ka Sillamäel töötanud – 1997. aastal sai temast Silmeti finantsdirektor.
Ent enne Sillamäe gümnaasiumi direktoriks saamist juhatas Kaseniit neli aastat Rakvere venekeelset gümnaasiumi. Sealsed linnavõimud võtsid aga vastu otsuse ühendada see kool eestikeelse gümnaasiumiga.

Enamik õpetajaid ei tööta täiskoormusega

Sillamäe gümnaasiumis on 30 õpetajat, kolmandik neist ei tööta täiskoormusega. Väljakujunenud olukord sarnaneb ülikoolile, kus külalislektorid on tavalised. 60 protsenti õppetööst käib riigikeeles: eesti keeles õpetatakse ajalugu, ühiskonnaõpetust, füüsikat, muusikaõpetust, kunstiõpetust, kehalist kasvatust – nii, nagu nõuab seadus. Valikaineteks, mida samuti eesti keeles õpetatakse, määras gümnaasium riigikaitse alused, massikommunikatsiooni vahendite tutvustamise ja kõnekunsti aluste kursused.

Õpetava personali tugevdamiseks tuli tööle kutsuda õpetajaid Narvast ja Jõhvist. Kaks pedagoogi käivad isegi Tartust ja Tallinnast. Väljastpoolt Sillamäed on õpetajaid umbes kümme.

Koolimaja renoveerimine jätkub

Sillamäe gümnaasium avati hoones, kus on kool üle 35 aasta tegutsenud. Selles majas jätkusid renoveerimistööd, kuigi ka varem oli linn koolimaja remondiks raha eraldanud.

CO₂ kvoodi müügist teenitud raha eest soojustati hoone täielikult, esimese korruse halli uuendamiseks eraldas raha juba linn. Osad tööd on veel tegemata – raha pole jätkunud. Kuid olukord pole kriitiline, kooli üldine seisund on hea. Linn kavatseb taotleda renoveerimise jätkamiseks raha mitmetest fondidest.

Sillamäe gümnaasiumi hoonesse on plaanis viia ka linna raamatukogu. Seal on neil rohkem ruumi ja ka gümnaasiumiõpilastel on vajalik kirjandus käepärast.

Õppima saab tulla ka ümbruskonnast

Sillamäe gümnaasiumi astujal on vaja esitada kooli üldhariduse omandamist tõendav dokument, mille hinded on rahuldaval tasemel. Kümnenda klassi õpilane peab endale kolmeks aastaks õppesuuna valima. Need on reaal-, humanitaar- või loodusteadused. On ka täiendavad kursused majanduses, infotehnoloogias (õpilased sõidavad selleks Tallinna tehnikaülikooli), täiendava võõrkeele omandamiseks.

„Me oleme alguses, aga õpilased ei tohi sellepärast kannatada. Enne riigieksameid hüsteeriat pole. Usun, et meie lapsed saavad nendega kenasti hakkama,” kinnitas direktor.

Sillamäe gümnaasium osales noortemessil „Orientiir”, mida peetakse traditsiooniliselt Narvas. Kooli direktori sõnul võivad gümnaasiumi õppima tulla ka Sillamäe ümbruse noored. Praegu õpib Sillamäe gümnaasiumis 155 õpilast, kool suudaks vastu võtta kuni 200 õpilast. Et kohalike noorte huvi gümnaasiumihariduse vastu ei jahtuks, mõeldi välja rida ettevõtmisi. Kõiki huvilisi oodatakse näiteks iganädalases „laupäevakoolis”. See on midagi avatud uste päeva sarnast. Kord aastas korraldatakse ka karjääripäeva, kus tutvustatakse kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.

„Nagu kõrgkoolid, nii nõuavad ka kutseõppeasutused õppuritelt heal tasemel keskharidust, mille võib saada Sillamäe gümnaasiumist,” võttis direktor teema kokku.