Menu

.      

Õpilaste kaebuseid tõid Krabi kooli eksjuhile süüdistuse vägivallas

  • Kirjutas BNS

Krabi kool FOTO: Heleri Lakur

Võrumaal asuva Krabi kooli endine direktor Ale Sprenk astus esmaspäeval Võru kohtumaja kolmandal korrusel kohtu ette süüdistatuna oma õpilaste kallal vägivallatsemises, kirjutab Postimees.

Krabi kool oli erakool, kus õppisid lapsed, kelle koolitee mujal kippus rappa minema. Kool töötas kuni 2017. aasta varasuveni, mil rahastamissegaduste tõttu tegevus lõpetati. Sellest sügisest on kool taas töös, esialgu alustati vaid ühe õpilasega.

Kooli pikaaegne direktor Ale Sprenk seisab vastamisi kehalise väärkohtlemise süüdistusega, mille eest võib maksimaalseks karistuseks määrata kolm aastat vangistust. "Sündmused, mis on Ale Sprengi kohtu ette toonud, toimusid aastatel 2015–2017," märkis ringkonnaprokurör Terje Aleksašin. Prokurör jätkas, et sündmused toimusid Krabi koolis, kus õppisid lapsed, kes erinevatel põhjustel ei sobinud õppima suures koolis. «Korrarikkumisi tuleb ette igas koolis, seda enam koolis, kus õpivad probleemsed õpilased,» rääkis Aleksašin. «Kui aastakümneid tagasi oli õpilaste füüsiline karistamine täiesti aktsepteeritav, siis tänapäeval, vähe sellest, et see pole aktsepteeritav, on igasugune kehaline väärkohtlemine kriminaalkorras karistatav.»

Süüdistuse keskmes on 11 õpilase kallal toime pandud vägivallateod. Sprenki süüdistatakse «korduvalt kõrvast ja ühel korral juustest tõmbamises», «korduvalt kõrvast tõmbamises», «juustest tõmbamises», «käega vastu kaela löömises ja juustest tirimises», «kõrvast ja juustest tirimises ja selga löömises», «kõrvast tõmbamises ja koolikotiga löömises», «jala ettepanemises, mille tagajärjel kannatanu kukkus», «kõrvast tirimises ja peaga vastu seina löömises». Ale Sprenk ei ole end süüdi tunnistanud, ent loobus kriminaalasja uurimise ajal ütluste andmisest.

Prokurör rääkis, et kannatanud on kirjeldanud, kuidas direktor neile erinevate korrarikkumiste pärast haiget tegi. Põhiliselt pannakse talle süüks kõrvast või juustest tirimist. Mõnikord on sakutamised toimunud koolitundide ajal, mil pealtnägijaid polnud. Paljusid sündmusi on pealt näinud aga ka kaasõpilased. Kannatanud on näinud, kuidas väärkoheldakse teisi kannatanuid. On ka tunnistajaid, keda ennast pole tutistatud ega sakutatud, aga nad on näinud teiste karistamist. Ka nemad on kohtu ette tunnistusi andma kutsutud. «Lapsed on sellisest direktoripoolsest füüsilisest väärkohtlemisest rääkinud ka kodus,» rääkis prokurör.

Seetõttu on tunnistajapinki kutsutud ridamisi lapsevanemaid, kelle laste kallal väidetavad vägivallateod toime pandi.

20 PÄEVA ENIMLOETUD